Metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) avalduse valguses meenusid mulle puiduturu stabiilsuse debatid ajast, kui olin RMK nõukogu liige (2005-2007).

Kiidjärve asurkonna olukord oli halb juba enne raiet (A.-J.Martin). Õpperada avati 2006. a. kompensatsiooniks Akste kaitseala sulgemisele. Akstest Kiidjärvele edasi kandunud turismikoormuse ja asurkonna äärealadel tehtud lageraiete koosmõjul halvenes seisund. Lisaks oli raie eelne 2018. suvi kuklastele pika põua tõttu raske. Sellest andsid märku kokku kuivanud pesakoonused. Oli peresid, kes pesa suuruse 2,5 m põhjadiameetrilt kokku tõmmanud ühele meetrile. 

Raiuti 2019. a. veebruaris. Paarikümne tonniste raiemasinate lahkumise järel tuli oodata, milline on kuklaste vastus toimunule. Kas vallandub sõda nagu 1998. a Valgesoo röövraie järel? Või lasevad naaberpesad lageda taeva alla jäänutel rahulikult oma metsa ümber kolida? Või toimub vaikne hääbumine?

Harilik tamm      Quercus robur

Lumeta talv võimaldab minna tammelehtede alt otsima tammetõrusid, mida linnud ja loomad ei ole veel ära söönud.

Tammetõrud lausa ootavad, et keegi tuleks ja viiks nad sinna, kus nad saavad uut metsapõlve alustada.

Tamme kasvatamiseks sobivad kohad, kus öökülma oht on väiksem. Kõigile tuttavad jänesekapsas, sinilill ja naat on need taimed, mis viitavad tammele sobivale kasvukohale.

Joonis eri viisil majandatud metsadest. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets.
Allikas: Teejuht püsimetsandusse.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on tuleva aasta alguses valmimas püsimetsanduse teejuht. Veel viimaseid päevi on võimalik Hooandjas teejuhile hoogu anda ning seeläbi ka endale raamat saada.

Rohkem teavet leiate Hooandjast: LINK

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.

Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).

29. aprillil saadeti Õiguskantslerile avalik kiri, mis puudutab lindude hukkumist kevadsuviste metsaraiete toimumisel:

Pöördumist saab lugeda: LINK

Õiguskantsler Ülle Madise vastus ja selgitus pöördumisele.

Loe ja vaata Mati Kose Soomaa fotosid: LINK

Artikkel avaldatud esmakordselt ajakirjas: Eesti Mets, 3, 2017: 54-55 - LINK

Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring näitab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik küsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vähendada raiete oskuslikum planeerimine.