Me ei näe enam, kui võimsaks võivad metsad kasvada

Olen töötanud metsaülemana põlisel metsaalal, kus tehti riigimaal juba1795/96 aastal metsakorraldus selle aja metsateaduse tipptasemel. Metsakorralduse viis läbi Saksamaal ülikoolis metsandust õppinud vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800). Metsade majandamise kava koostati nn aastalankide ühtlase kasutuse põhimõttest lähtuvalt. Okaspuupuistutel oli raieringiks arvestatud vähemalt 100 aastat, kehvemates kasvukohtades arvestati raieringiks aga 150-200 aastat. Nii kasvatati kõige kvaliteetsemat puitu.

Keskkonnaküsimused on muutumas järjest aktuaalsemateks nii maailmas kui ka meil Eestis. Looduskalender koos sõpradega teeb katse tekitada arutelu Eesti kogukondade ja riigivõimu vahel ka loodus- ja keskkonnakaitsekaitse üldistel teemadel. Valupunktidest rääkijaid on niigi küll.

Saadet saab vaadata kahte moodi:

Lugupeetavad,

neile kellele läheb korda metsades tegelikult toimuv!

Metsaseriaali VIII osa avab vaateid metsades elurikkuse hävitamisele, elurikkuse massimõrvale tööstuslikel eesmärkidel ja tööstuslike raiemeetoditega lageraiutud ülisuurtel pindadel. Väikeses Eestis võimaldab selle toimumist praegune metsanduspoliitika, st metsanduslik seadusandlus, metsakasutuse korraldamise süsteem, ametlikult aktsepteeritav (väga) madalakvaliteediline raiepraktika ja järelevalve-tagasisidestuse puudumine!

Seriaali selles osas on nähtav ja kuuldav, et keskkonna-, kliima- ja metsandusteadlikud noored muretsevad väga ning tegutsevad. Nad näevad ja saavad aru kasutusel oleva metsakasutuse ja raiekorralduse enesehävituslikust olemusest.

Tere metsanduspoleemika huvilistele!

Metsaseriaali "Eesti metsa tulevik?" VII osas on teemaks ulatuslike lageraietega auklikuks raiutavast Hiiumaast.

Metsamaadel ja metsades toimuv on elanikele niivõrd arusaamatu ja hirmutav, et oma elukeskkonna väärtuste kaitseks mõeldakse uuele Jüriöö ülestõusule.

Raha (rikkuse, ahnuse) ja vaimu (harituse, teadmiste) igipõline vastasseis on avanud Hiiumaal metsasõja uued rinded.

Paraku igas sõjas muutuvad auklikuks ka inimeste südamed ja inimsuhted, kultuur ja tervis.

Iga rahva ja kultuuri, riigi kontekstis tuleb selgeks saada ja avalikustada põhjused, et miks sõjad ikka ja jälle puhkevad ...?

Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Metsaseriaali V osa on mõtiskleva alatooniga, sest on näha, millised on tagajärjed sellele, kui metsades toimub (lage)raietega midagi väga valesti.

Ökoloogidel, zooloogidel ja loomasõpradel on sellise olukorra põhjused teada ja selged.

Paraku ei ole teada, kes vastutab selliste olukordade tekkimise eest?

Selles osas on näha ja kuulda praegu Eestis ettetulev haruldane olukord, kus vallavanem hoiab kohalikus metsasõjas oma rahva poole, mitte aga ...

"Mets on imeline. Ta on maailma kopsud, puhastab õhku, korrastab veerežiimi. Inimene ei suuda sinna midagi juurde panna. Ja praegu me hoopis hävitame."

"Ma ei salga, et intervjuude lõpuks tunnen end nagu Jüri Ratas, kes vanade metsaülemate delegatsiooniga hüvasti jättes küsis Stenbocki maja uksel, keda ta uskuma peaks." tõdeb Eero Epner.

 
LK kommentaar

Hea uuriv ajakirjandus peab tõepärase ülevaate saamiseks ära kuulama metsa ja selle majandamisega seotud osapoolte arvamused. Kõigil on midagi sisulist mõttes kuna ollakse ju metsandusega otseselt seotud.

Meie metsades toimuvat vaadatakse mureliku pilguga. Hea, et Levila ajakirjaniku artiklisari koosneb neljast osast: teemat arendavad nii metsatöösturid, saeveskite töötajad, puitmajade ehitajad, lobistid, RMK metsaülemad, kui poliitikud. Järge ootavad veel kaks audiolugu.

“Kõik tahavad kümne minutiga metsandusest aru saada, aga see on võimatu.”

Levila käis külas vanema põlvkonna metsameestel. Neil, kelle riidekapis seisab aukohal kunagine metsaülema töövorm, millel rinnas kõrgharidust kinnitav märk. Ent mida aeg edasi, seda hõlpsamalt kaovad need märgiga kinnitatud tarkused Eesti metsandusest, kuigi mets ei ole vahepeal hakanud kiiremini ega uutmoodi kasvama. Midagi muud on muutunud. Metsamehed viisid meid oma kodukandis metsa ja raielankidele, et koos meiega tulevikupuid otsida.

Selle filmiga saame sissejuhatuse Eero Epneri põhjalikule artiklisarjale Eesti metsanduse võlust ja valust.