Kanakull        Accipiter gentilis

Linnaroheluses pesitsevatest kanakullidest oleme varemgi rääkinud, aga augustikuus teevad noorlinnud oma lennuharjutusi, seega võivad sattuda huvilise vaatevälja. Tähele tasuks panna, kas noorlinnu paremas jalas on valge, punase kirjaga värvirõngas. Pealinna rohealadel võis tänavu pesitseda üle viieteistkümne kanakullipaari.

Kanakull pole meie looduses arvukas, pesitsejaid vast pooltuhat paari. Linnades pesitsejaid umbes 5% asurkonnas. Midagi pole pärata, pesitsemine on linnade tingimustes stressirohkem, kuid jahipidamise võimalused linnas jälle rikkalikumad sest kütitakse enamalt jaolt kodutuvisid.

Haukalisi ( Accipiter ) elutsebki meie looduses kaks sulestikult ning ka käitumiselt üsna sarnast liiki: raudkull ja kanakull ning mõlemaid kohtame linnaoludes. Olles välimikult sarnased, kuid suuruselt erinevad. Kui raudkulli kehapikkus jääb alla neljakümne sentimeetri, siis kanakulli pikkus ületab poolt meetrit ning tiibade siruulatus kindlasti meetrit – ikka suur lind. Noorlinnudki on juba vanalindude mõõtu.

Raudkulle kohtame pesitsusajal harva, kuigi pesitsejaid on paar, kolm tuhat. Pesad on neil tihedates kuusikutes ja asulatesse asutakse tegutsema vastu talve sest talvistele toidulaudadele koondub ka väiksemate röövlindude saak – värvulised.

Kanakulli noorlind