Harilik vaher        Acer platanoides   

Koos vahtrate õitsemisega algas fenoloogiline päriskevad kõikjal Eestis.

Täisõies vaher pakub tõelist vaatamisväärsust. Soojade ja päikeseliste ilmadega kuuleme vahtratel mesilaste suminat, kes ennastunustavalt puudel tegutsedes nektarit kui ka rohekat õietolmu koguvad. Ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada kuni pange jagu mett.

Vaher õitseb ( www.loodusemees.ee )

Pildil näeme nektarist läikivat meeketast ja hästi arenenud tolmukad ehk isasõisi.

Vahtrikuid ehk vahtra enamusega salusid leidub vaid Lääne-Eesti saartel, näiteks Kõinastu laiul. Põhja-Eesti pankrannik ja mere vahelisel alal - klindil.

Mujal võime kohtame vahtraid kasvamas sagedamini segametsades: koos teiste laialehiste puuliikidega: tammede, saarte, jalakate, pärnadega, aga vahel ka kaskede või ka kuuskedega.

Väheviljakad ja kuivad mullad vahtratele ei sobi. Noorelt taluvad puud nii varjus kasvamist, kui talvepakaseid. Puid võivad kahjustada just õitsemisaegsed tugevad öökülmad.

Alles veerand sajandi vanuste puudena võime näha vahtraid viljumas. Tähelepanuväärselt hästi idanevad vahtrate seemned ehk üheksa seemet kümnest.

Vana vahtranina ( www.loodusemees.ee )

Just peale lume sulamist idanevad vahtraseemned massiliselt. Arne foto kinnitab, et tegu on toitva ja mahlase suutäiega.