Rajaamera salvestused pani kokku Kalle Pihelgas
Mäger Melels meles
Teadupärast sigivad mägrapere vanaloomad üle aasta sest esimese talve veedavad vanaloomad koos sama aasta poegadega. Aga emasloomad võivad ka märtsikuus poegida ja keskmiselt on pesakonnal kolm, neli poega, kelle sünnikaal on umbes sada grammi.
Innaaeg algab poegadeta vanaloomadel aprillis, aga või jääda ka hilisemale ajale.
Kährik ehk kährikkoer Nyctereutes procyonoides
Täiskasvanud kährikkoerad elavadki paaris kogu aasta vältel ja pesaelu ehk poegimist on oodata aprillikuus. Vanaloomad on viljakad sest igal aastal tuleb ilmale viis, kuus poega, aga Eestis on leitud kährikupesa kaheksateistkümne pojaga ja Euroopas kahekümne nelja pojaga.
Šaakal ehk harilik šaakal Canis aureus
Muidu hämarikus tegutsemist alustavaid koerlasi võib päevavalges segamini ajada väiksema hundi või kodukoeraga. Šaakalite karvastik on kollakaspunakas. Kõrvad suured, kui neid looma peaga võrrelda. Vanaloomade kehapikkus on üle kolmveerand meetri, kaalult üle kümne kilo, kusjuures isasloomad veidi suuremad.
Šaakalipaar liigub koos, aga ühiseluliste loomade grupis saab pojad ainult domineeriva paari emasloom, aga järglaste kasvatamisel osaleb kogu seltsing. Emasloomal kestab tiinus 63 päeva ja poegi on pesakonnas kahest neljani, kelle sünnikaal jääb alla veerandi kilo.
Meie looduses on šaakalid toidukonkurentideks nii rebastel ja kährikutele. Videol otsustavad loomad kontrollida eraldi oja mõlemat kaldaala.
Osad loomadest on videosse jäänud mitmel korral ja nende toimetamisi me eraldi ei kirjelda.
Euroopa metskits, meil ka kaber Capreolus capreolus
Esimesena näeme kaamerapildis sokku ja kasvama hakanud sarvealgeid. Osadel sokkudel võivad need hoopis suuremad olla. Sokku reedab ka kõhualune „pintsel“.
Hiljem näeme kaamerapildis metskitse ja võime võrrelda graatsiliste loomade sabapeeglite erinevust. Tänavuse talvega polnud kapradel toidupuudust. Emasloomade poegimist võib oodata mais-juunis.
Harilik kobras ehk kobras Castor fiber
Kobraste vanaloomadel algas pulmaaeg veebruari teises pooles ja kestis veel märtsikuus. Tiinus kestab emasloomal umbes kolm kuud. Kobraste elupiirkond jääb sageli vaikse vooluga ojade või kraavide kaldaaladele.
Metsnugis Martes martes
Metsnugised on teistest kärplastest veidi suuremad ja pikemate jalgadega. Tiheda ja koheva talvekarvastiku värvus enamasti tumepruun, kohev saba umbes paarikümne sentimeetri pikkune. Kõrvad suured ja teravatipulised. Isegi kaamera valguses märkame loomakese kaelal ja rinnal suurt rinnalaiku. Kaaluda võib selline isend umbes paar kilo. Metsnugiste jooksuaeg jääb südasuvele.
Jahti peetakse ja söödavat otsitakse rohkem maapinnalt, aga sageli katkeb loomakese jäljerida mõne puu juures. Metsnugis liigub puult puule väga sarnaselt oravale.
Talilinnukaamera ees otsis metsnugis toidulisa rasvapallidest ja jäi sedasi ka pildile. Vastu talvel oli kaamera lähedusest kuulda öisel ajal hiirte toimetamist, siis kevadeks on metsnugis toidumaja ümbruses teinud „puhta töö“.
Rebane ehk punarebane Vulpes vulpes
Emaslooma kandeaeg kestis umbkaudu kaks kuud. Osadel rebaseemandatel on pesades juba järelkasv, sagedamini neli kuni viis rebasekusikat, kes sünnivad suletud silmade ja kuulmeavadega. Silmad avanevad sünnist kahe nädala möödudes. Kutsikate karvkate on tumepruun. Emasloom võõrutab pojad imetamisest kuue nädala vanuselt. Ohu ilmnedes otsivad vanaloomad poegadele turvalise varjupaiga ja kannavad nad uude peidulisse paika.
