Video salvestas Karl Adami
Foto Arne Ader
Laululuik Cygnus cygnus
Kevadine aeg on tänavu väga tormine ja ilmad muutlikud nagu „tite tagumik“.
Eestis võib rändepeatusele jääda ümmarguselt viisteist tuhat laululuike, kes siirduvad aprillikuu teisel poolel ja maikuu alul siit edasi kirde suunas oma pesitsusaladele Venemaal.
Meie mandri ja suursaarte väikejärvedele jääb pesitsema kuni sadakond laululuige paari.
Rändel olles liiguvad laululuiged, kas mõnekümne isendiga parves või väiksema lindude seltsingus. Mõne suurema luigeparve lennupilt võib sarnaneda „kurgede kolmnurgale“, aga sagedamini liiguvad rändurite salgad rivis.
Lennus kostub tugevat tiibade vihinat sarnaselt kühmnokk-luikedele. Kui kühmnokad on „tummad“ linnud, siis laululuikede „trompetihuiked“ kostuvad kaugele.
Kõigile tuttavad kühmnokk-luiged ja laululuiged on umbes sarnase suurusega. Laululuikede kehapikkust küündib pooleteise meetrini oma pikka kaela hoiavad laululuiged nii maapinnal, kui ujudes sirgena, aga kühmnokkade kael näib S-kujulisena. Tiibade siruulatus ületab kahte meetrit ja kaalu kümne kilo ringis. Nokatüvik kollane, musta tipuga nagu ka lindude jalad.
Möödunud suvised laululuikede noorlinnud kannavad veel hallikat sulestikku, mis alles suvise sulgimise aegu muutub peaaegu valgeks. Kui luikede noorlinde omavahel võrrelda, siis kühmnoka noorlindude sulestik paistab praegusel ajal nii tumedamana, kui pruunikamana.
Laululuiged ( www.loodusemees.ee )
Laululuikede vaatlused: LINK
