Pildistas Heiko Kruusi, www.vanameister.pri.ee
Kostivere maastikukaitseala on rajatud põnevate loodusmälestiste kaitseks.
Koostamisel on Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine aastateks 2022‒2031.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 28. aprill 2022. a kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel.
Koosolekule ootab Riina Kotter kõiki asjast huvitatuid.
LINK: Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2022 2031 tööversioon (PDF).
Olle Hints, geoloog, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut:
„Geoloogid hindavad Kostivere karstiala üheks esinduslikumaks ja mitmekesisemaks karstiprotsesside ja -vormide näiteks Eestis. Seda on põhjalikult kirjeldanud mitmed tunnustatud geoloogid ja loodusekaitsjad, nende hulgas Kumari preemia laureaadid Hella Kink ja Enn Pirrus. Selliseid unikaalseid ürglooduse objekte tuleb hoida ja tutvustada eeskätt just geoloogilisest sisust lähtudes. Uuendatud kaitsekorralduskava tööversioonist on karstiala geoloogiline ja maastikuline sisu kahjuks praktiliselt välja jäänud. See viga vajab kindlasti parandamist. Samuti on oluline tagada juurdepääs esinduslikule ja populaarsele ürglooduse objekti erinevatele sihtrühmade jaoks – nii pikemat ja põnevamat kui ka lühemat ja kergemini läbitavat rada pidi.“
Jaan Riis, Looduse Omnibussi eestvedaja:
„Kostivere on kõige esinduslikum karstiala Eestis. Tean geolooge laiast maailmast, kes tunnevad Eestit just Kostivere järgi.
Kevadeti, kui vett jätkub nii maa alla kui maa peale, on seal uhked karstijärved, luiged peal.
Suvel lillede õitsemise aegu jalutad kui looduse poolt loodud skulptuuride aias, kõige uhkem neist meile kooliõpikuist tuntud karstiseen.
Palju aastaid juhatas karstialale sümboolne värav ja selle juures huvilistele korralik teabetahvel.
2,5 aastat tagasi aga pandi mõistlik ligipääs kõige uhkemate karstivormideni inimestele kinni ja ka tahvel viidi minema. Algas loomapidamise aeg. Inimestel soovitati käia seenel mööda pikemat rada piki Jõelähtme jõe kallast või sängi, juhul kui aastaaeg ja ilmaolud lubavad. Seeneni on maad 1,6 km ja sama palju tagasi. varem viis seeneni 300 meetri pikkune rada.
Eelmisel aastal pandi ka suunaviidake senise muuseumi lähedale.
Paraku see rada on küllaltki raske ja kõigile ei sobi.
Pakutakse ka teist varianti Kostivere tööstushoonete poolt, peaasi, et seda ajaloolist kõige mõnusamat ligipääsu ei peaks ega ka kavandata taastada.
Olen jälginud pea aasta neid vaidlusi, mis on jõudnud ka "Kuuuurija" saatesse ja ei saa siiamaani aru, kuidas üht lihtsat asja ei saa mõistlikul moel lahendada.
Lõpetan Linnar Priimäe sõnadega - Rõõm probleemidest!“
Anne Põldvere on Kostivere karstialast kirjutanud Eesti Looduses:
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel797_787.html
Arne Timm MTÜ Loodusringist toob välja mõned ebakõlad, mis on sisse kirjutatud uude kaitsekorralduskava tööversiooni 2022- 2031.
Kava tööversioonis on märgitud:
1.1 Kogu siinne piirkond on Eesti vanimaid põlisasustusega alasid ning erakordselt rikas arheoloogiamälestiste poolest. Nende kaitseks on loodud Rebala muinsuskaitseala, mis kattub osaliselt Kostivere maastikukaitsealaga, kus leidub samuti mälestisi (tabel 1).
Hetkel on paraku arusaamatu, kuidas mälestistele juurde pääseb?
Kostivere maastikukaitseala on üle-Euroopalise tähtsusega, kuna kuulub täies ulatuses Kostivere loodusalana (EE0010114) Natura 2000 võrgustikku.
2.1. Kaitseala läbib Jõelähtme jõgi (VEE1087900), mis on alates väikese langatusala väljavoolust kuni Jägala jõkke (VEE1087900) suubumiseni lõhejõgi.
Miks ei ole Jõelähtme jõge seni mainitud meie lõhejõgede hulgas?
2.2.2 2022. aasta seisuga on üle 8 ha elupaika hooldamata, hooldamata ala jääb Jõelähtme jõest põhja poole. Elupaiga parema säilimise ja seisundi saamiseks on vajalik ka hooldamata alad hooldusse võtta.
Kas ka see läheb tarastamisele?
2.2.7. Enamasti on tegu kuivade ja väga kuivade kasvukohtadega, mis on sügisel või kevadel suurveega üle ujutatud. Taimkate võib esineda vaid laikudena ja sedagi karjatamise tulemusel. Peamiselt on tegu Jõelähtme jõe sängiga, kus on taimedeta paljas paas, suured lõhedeta või väheste lõhedega paeplaadid. Liigvee korral, eriti kevaditi, on karstialad ja sulglohud üleveega küllastunud.
Kariloomade sõnnik uhutakse veega Jägalasse!
3. Ja nüüd on siis seni räägitud 800 meetrist saanud 1,6 km - muuseumi juurest suure langatusalani.
Lilla joonega tähistatud ligipääsutee puhul on vajalik parkimistaskute rajamine liiklusohutuse tagamiseks ning karjaaedadega liikumiskoridori tekitamine urgeteni, et kariloomad ja inimesed kokku ei puutuks. Parkimistaskute rajamine on komplitseeritud, sest parkimisalad ulatuksid kaitsealale ning kahjustaksid seeläbi kooslusi.
Kas loomade jootmisplatsil pole kooslusi kahjustatud ja seda märksa suuremal alal, kui parkimisplats (mida tegelikult polegi vaja nagu senine praktika on näidanud). Tegemist on NATURA alaga.
4.1.3 Õpperaja rajamisel ja tööde käigus tuleb arvestada, et ei kahjustataks kaitsealuseid taimeliike.
Muuseumi poolt tulles satub külastaja just aasnelke tallama sest sinna juhatab RMK niidetud rada.
