Järvkaisel Schoenoplectus lacustris
Räägime järvekõrkjast, keda botaanikud nimetavad järvkaisel, kuuludes veetaimena lõikeheinaliste sugukonda, olles meie mageveekogudes täiesti tavaline mitmeaastane taim.
Tavaliselt järvkaislal puuduvad lehed ja koos juulikuuga õitsemise lõpetanud õisikut näeme roheliste ruljate varte tipus, mis võivad olla läbimõõdult kuni paari sentimeetrised. Varre tipus paiknevad punakaspruunid pähikud võivad olla üle viie sentimeetri pikkused, millest nüüd pudisevad vette seemned.
Kuni paari meetri kõrguseks kasvavate järvkaislate ümarad varred on seest säsikad ja õhku sisaldavate rakuvaheruumidega ehk päris põnev on taime vart lahti harutada.
Kõrkjad ei moodusta kunagi järvedele paadiga sõudmist takistavaid kogumeid nagu pilliroog.
Kare kaisel
Kare kaisel Schoenoplectus tabernaemontanii
Aga mererandades võime kohata veidi sinakama värviga karedat kaislat ehk kare kõrkjat. Lahtedes võivad taimed kasvada koos: kalda pool järvkaislad ja mere pool karedad kaislad, mille varred on peenemad ning sirguvad nad napilt meetri kõrgusteks ehk on madalamakasvulised.
