Videoklipi salvestas LK-team
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüd on vanade metsade asukad ja ei tegutse isegi metsa servaaladel, vältides ka metsalagendikke.
Sügisene marjamets pakub lindudele rikkalikult toitu ja sellistes kohtades tegutsetakse üpris vaikselt. Pohlad on täisküpsed, mustikatelt lehed langenud ja turritavate varte otsas paistavad marjad.
Milline võib olla laanepüüde päevane toidutarve sügiseses marjametsas?
Ornitoloogide uuringute kohaselt jääb see alla kolmekümne grammi ehk siis vähem kui sajagrammine klaasitäis pohli. Laanepüüd saavad hakkama väga vähesega.
Aga kui marjuline või seeneline on laanepüü lendu peletanud, kostab väga iseloomulikku „tiivavurinat“, kuid laanepüü lend jääb vaikseks, et peituda mõne tihedama puu võrasse.
Veel liiguvad laanepüüd marjametsades üksikult, aga kevadiseks pesitsuseks hakkavad laanepüüd valmistuma juba sügisel. Isaslinnud otsivad endale järgnevaks aastaks paarilist ehk võime hea õnne korral kohata kanaliste sügisest mängu ja muidugi käib selle juurde elualade jaotamine. Laanepüüd on paigalinnud, jäädes oma territooriumile ja liiguvad seal vaid paari kilomeetri raadiuses ringi.
Laanepüüde kodumetsadeks sobivad nii segametsad, kus kasvab arvukas kuusnoorendik, aga samuti männi-segametsad või soisemad metsad, aga ainult Mandri-Eestis, sest meie suursaartel laanepüüd ei elutse.
Laanepüü
Tänavuste noorlindude sulestik sarnaneb juba vanalindudele omale. Meie metsade pisemad aga arvukaimad kanalised, laanepüüd, on pisikese pea aga jässaka kehaga linnud.
Isas- ja emaslinnud paistavad pea ühesuurused, nende kaal jääb alla poole kilo, kehapikkus alla neljakümne sentimeetri ja tiibade siruulatust poole meetri ringis.
Laanepüüde hall seljasulestik on kirjatud tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Alapool heledam, mida kirjavad must-kastanpruunid laigud. Tiivad ja lindude küljed roostepruunide laikudega, saba tipus võime märgata mustjat ristvööti. Laanepüüde jalad on pruunikashallid ja nende varbaid katavad talvisel ajal narmad sarnaselt teistele suurematele metsakanalistele, et oleks hõlpsam püsida puude jäätunud okstel.
Isaslinnu kurgualusel võime märgata valges raamistuses suur musta laiku ja silmade kohal erepunast kulmutriipu ning muidugi kuklatutti. Silmavärv on kõigil punakaspruun ja pisike nokk musta värvi.
Emaslinnu kurgualune on valkjas ja kuklatutt vaevu aimatav ehk kogu sulestik paistab veidi kahvatumana.
Laanepüüde arvukust hinnatakse sügisel kuni sajale tuhandele isendile, aga nende arvukust kahandab kaasaegne metsamajandus lageraiete, okaspuude monokultuuride ja raieringi lühenemisega.
Laanepüüde vaatlused: LINK
