VIDEO: kevadised rästikud liiguvad ringi

Autorid

Pildistas ja video salvestas LK team

Изображение
Содержимое

Rästik külateel

 

Rästik ehk harilik rästik      Vipera berus

 

Ainus mürgine, aga kaitsealune roomaja tekitab meis kahetist suhtumist ja ilmade soojenedes on neid looduses liikumas näha.

Viimase nädala suisa suvised ilmad meelitasid inimesed koos peredega loodusesse ja järelikult on põhjust pöörata tähelepanu ohtudele või võimalusele saada roomaja poolt salvatud, aga seda võib juhtuda pigem inimeste poolse ettevaatamatuse tõttu.

Rästik jääb sildel kruusateel aeglaseks ja abituks

Nii rästik kui kahjutu nastik võivad mõlemad olla üleni musta värvi ja siis on neid keeruline esmapilgul teineteisest eristada. Nastikul ei ole mürgihambaid, aga ta võib tema lähedusse sattunud või õrritavat inimest salvata, aga see pole ohtlik.

Rästik ähvardab

Rästik ähvardab

Teadma peab, et rästik ei ründa inimest esimesena, ta teeb seda vaid enesekaitseks enne sisinaga hoiatades.

Mida teha, et konflikti ei sünniks?

  • Ära puuduta roomajaid ja palun selgita seda kindlasti perekonna noorematele liikmetele, eriti lastele ja teadvusta ka külalisi.
  • Rästikutega asustatud piirkondades kanna sobivat riietust ja jalanõusid.
  • Ära pista mõtlematult kätt paksu rohu või kuluheina sisse veendumata oma teo ohutuses, aga samuti puuõõnsustesse.
  • Üle maas asuva lamapuidu astudes kontrolli hoolikalt ümbrust.
  • Katsu oma suvekodu hoida hiire- ja rotivabana, sest kerge saak meelitab ligi roomajaid.
  • Hoida muru oma suvekodu lähemas ümbruses pügatuna.

Kui inimese tähelepanu on hajutatud, võib rästiku salvamine toimuda ilma, et inimene oleks seda isegi märganud. Sel juhul annab ussihammustust muust vigastusest eristada valu piirkonda nahale jäänud jäljed. Rästiku salvamine jätab kaks pisikest kõrvuti asuvat augukest (kuid vahel kolm augukest, kui rästikul juhtub olema mürgihammaste vahetumise aeg).

  • veritsuse sulgemiseks ei tohi asetada jäsemele rõhksidet või žgutti (kunagi seda soovitati), kuid selliselt jääb mürk mõjutama ainult salvamise ala ja võib põhjustada kudede kärbumist ehk nekroosi. 
  • pole mõtet proovida mürki eemaldada hammustuskoha imemisega (ka seda on kunagi soovitatud), sest salvamise augud on väga väikesed.
  • püüa muuta kannatanu jäse liikumatuks: jalga käepärase vahendiga lahastades või kätt rätikuga kaela riputades.
  • kui tead kindlalt, et sa ei ole allergiline glükokortikosteroid preparaatidele, mis Soomes on apteegis retseptivabalt müügil rästiku, herilase, mesilase ja vapsiku hammustuste vastumürgina. Kyypakkaus (50 mg hüdrokortisooni).
  • Vaata lähemalt: https://spc.fimea.fi/indox/nam/html/nam/humpil/8/113598.pdf 
  • püüa jääda rahulikuks ja rahusta kannatanut, aga kiirusta igal juhul lähimasse arstipunkti või haigla EMO-sse.
  • helista vajadusel Mürgistusinfo numbrile 16662 või Häirekeskusesse numbrile 1247.

Rästiku mürk sisaldab kahte komponenti: üks levib närvisüsteemi kaudu ja teine lihaseid mõjutades vere kaudu. Sellest tulenevad ka esmaabi soovitused.

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.