Randtiir Sterna paradisaea
Punase noka ja jalgadega tiire pesitseb meil kaks liiki. Mererannikul hauduvad veel randtiirud: nende jalad tunduvad vaadates proportsionaalselt eriti lühikesed, aga sisevetel elutsevad jõgitiirud ja nendel paistab proportsioonidega kõik korras olevat. Kui peaksime märkama mõne teise noka või jalavärvusega tiiru sarnast isendit, tuleks kasutada linnumäärajat, sest sel juhul peab olema tegu meil harvaesineva liigiga.
Randtiiru pesa
Randtiirude pesitsuskolooniad on väikesed ja munad pesades. Täiskurnas ikka kaks kuni kolm muna ja haudevältus kestab pea kolm nädalat. Kui kõik hästi läheb, hakkavad tiirupojad nädala jooksul kooruma ja augustis lendama. Uut põlvkonda toidavad vanemad alul veepinna kohal lendavate õhuputukatega, näiteks kiilidega, veidi hiljem lisanduvad väikesed kalad, mis ongi tiirude põhitoidus.
Pesa rajavad randtiirud tavaliselt mererannal avamaastikule või madalas veest väljaulatuvale kivile. Selle lähedusse sattunud inimesi ründavad randtiirud raevukalt. Mõistlik oleks sellisest paigast lahkuda. Naabruskonnas pesitsevate lindudega suheldakse seevastu päris rahulikult.
Randtiirude talvitusalad ulatuvad Lõuna-Aafrikas kuni Antarktise mandri rannikuni. Aga pesitsusalad omakorda polaaraladeni välja. Usutavalt on tegu maailma pikimate pesitsusrände sooritajatega. Uurijad on ühe isendi rändepikkuseks mõõtnud seitseteist tuhat kilomeetrit.
Jõgitiir
Jõgitiir Sterna hirundo
