Eesti Astronoomiaselts annab teada
Augustikuus ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid. Seda tänu antud meteoriidisaju stabiilsusele, pikale kestvusele (17. juuli kuni 24. august), perseiidide kiirusele ja nende rohkusele.
Meteoorisaju nimi tuleb tähtkujust, kust sel ajal langevad meteoorid näivad tulevat ehk teisisõnu radiandist - Perseuse tähtkujust. Meteoorisadu nautides pole aga mõtet täpselt selles suunas vaadata, sest siis võivad mõned langevad tähed märkamata jääda. Tasub veidi kõrvale vaadata.
Natuke terminite selgituseks: on kolm olulist asjasse puutuvat ja esmapilgul sarnast sõna - meteoorkeha, meteoor ja meteoriit. Meteoorkeha ehk meteoroid on see objekt, mis siseneb Maa atmosfääri, enamasti selline väike tolmukübeme mõõtu objekt. See süttib Maa atmosfääris õhukihtidega hõõrdumise tõttu ja toob endaga kaasa “langeva tähena” tuntud valgusvaatemängu ja see nähtus on siis meteoor, mida me näeme. Ja kui see meteoorkeha on piisavalt suur, nii et temast jääb pärast atmosfääris põlemist veel midagi järele, et ta jõuab maapinnani, siis see, mis maapinnani jõuab, on meteoriit.
„Saju“ tipphetkel võib langeda kuni 100 metoori tunni jooksul ning saju tipphetk on 12-13 augusti öö, kuid sel aastal on nende nähtavust segamas kuu, sest 9. augustil on täiskuu. Seega on soovitatav oma vaatlusi teha nii enne seda kuupäeva kui ka pärast seda – näiteks 15-16. augusti öösel. Lisaks, sadu muutub aina paremini nähtavamaks, mida lähemale tuleb hommik, seega kaua ärkvel püsimine on abiks. Aga väiksemas tiheduses on neid näha ka juba juuli teises pooles, nii et hea vaatlusaeg on ka kuuta öö 29-30. juulil.
Nagu enamiku meteoorisadude puhul, on ka Perseidide päritolu tihedalt seotud komeedi ja selle jäänustega. Need jääst, lumest ja tolmust taevakehad, mille läbimõõt on tavaliselt paar kilomeetrit ja mis pärinevad Päikesesüsteemi külmadest äärealadest, jõuavad mõnikord Päikesele lähemale, kus nad hakkavad kuumuse ja päikesetuule mõjul aurustuma ja murenema. Suurimad komeedid moodustavad sel ajal miljonite kilomeetrite pikkuse saba, mida võib aeg-ajalt taevas palja silmaga näha. Viimane selline võimalus oli meie laiuskraadidel 2024. aasta lõpus, kui silmaga nähtav oli komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS).
Kui Maa läbib Päikese ümber tiireldes ühe sellise komeedi sabast alles jäävat prahipilve, näeme loodusnähtust, mida nimetatakse meteoorisajuks. Ja kui see komeet on aastatuhandete jooksul teinud seda „tiiru“ palju kordi, siis on terve komeedi orbiit kaetud selle prahipilvega, mis tagab antud meteoorivoolu iga-aastase esinemise. Perseidide puhul põrkame me igal augustil kokku Swift-Tuttle'i nimelise komeedi jäetud tolmu ja kivikeste pilvega. Selle 26-kilomeetrise läbimõõduga komeedi avastasid Lewis Swift ja Horace Parnell Tuttle 1862. aastal ning seda nähti meie taevas viimati 1992. aastal. Tegu on pika perioodiga komeediga, mistõttu meie silmad komeeti ennast ilmselt ei näe, sest järgmine kord külastab see meid aastal 2126.
Perseiidide eripäraks olev suur kiirus tulenev sellest, et antud komeet tiirleb ümber päikese vastassuunas, mistõttu meie kiirused summeeruvad ja tulemuseks on kiirus 59 kilomeetrit sekundis. Kui eriti hästi läheb, siis satub enamasti tolmu- või liivatera suuruste objektide vahele ka mõni suurem kivike ja siis võib tulemuseks olla juba vaatepilt, kus langeva tähe saba jääb pikemaks ajaks „õhku rippuma“.
Traditsiooniks on saanud, et Eesti Astronoomiaseltsi korraldatav astronoomiahuviliste iga-aastane kokkutulek toimub just sel ajal, mille üks osa on olnud Perseiidide loendamine. Eelmisel aastal Ristna sadamas toimunud üritusel õnnistas Päike meid ka väga võimsate virmalistega.
Sel aastal toimub Astronoomiafestival 2025 14-17. augustil Udu talus Jõgevamaal. Sealjuures on tegu juubeliüritusega, XXX Astronoomiahuviliste üle-Eestilise kokkutulekuga. See on üritus, kus saab kuulata populaarteaduslikke loenguid ning nii täiskasvanutele kui lastele on erialased õpitoad ja sportlikud tegevused.
Lisaks toimub päeval päikesevaatlus ja öösiti taevavaatlemine ning tutvustatakse vastavat varustust. Oodatud on nii inimesed kes juba omavad astronoomia varustust kui ka need, kellel on asja vastu veel kõigest huvi. Lisaks on tulemas nii muusikalisi etteasteid kui palju muud."
