Hallhülge seirekaamera

Salvestas Fleur, LK foorumist

Videost saab ülevaate, milline on see maalapp Vilsandi rahvuspargis, kuhu igal aastal hallhülged poegima saabuvad, kui Läänemeres pole jääd.

Uudishimutsev uus ilmakodanik. Pildi napsas Timeo, LK foorumist

Video Fleur, LK foorumist

Hülgepoeg ja noor merikotkas

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Vastsündinud hülgepoja kaal jääb kümne, kaheteistkümne kilo ringi ja nad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“.

Hülgemamma imetab poega umbes kolm nädalat ja kirjanduse andmetel kuni kümme korda ööpäevas, seega peaksime täna kaamerapildis nägema ka emaslooma imetamas. Hallhülged on tegusad päevasel ajal.

Ülekande võimaldab Teetormaja

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | uudised | foorum

Hallhüljeste poegimise aeg on alanud.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Merikotkas käib kaameraalusel istumas…

Nelja päeva eest, varahommikul kaamera korraks käivitus, aga samas ka kustus. Nädalavahetuse ilmad olid tormised, aga internetiühendus toimis.

Vast saab nädalavahetuse aegu, kui ilmad lubavad põhjuse välja selgitada ja kui põhjus selge vaatame edasi, mis ja kuidas toimida?

Kirjutas ja rõngastamise pildid saatis Aivar Leito

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Olen pidevalt jälginud muude Looduskalendri kaamerate kõrval ka Saaremaa läänerannikul, Innarahul asuvat hülgekaamerat.

Praegu näen kaadris rannal hallhanesid, sinikaelparte, kala-, meri- ja hõbekajakaid, randtiire ja meriskeid ning meres sulgimist alustavaid isahahku.

Enamus neist peale tiirude ja meriskite on mittepesitsevad „lebotajad“ kellel kuhugi kiiret ei ole ning ainus mure on merikotkaste toitumisreidid saarele.

Minu jaoks on eriti huvitavad sulgivad hallhaned. Tiibade järgi mida nad aegajalt sirutavad on näha, et enamusel on hoosuled sulgimisjärgus ja linnud ilmselt juba osaliselt lennuvõimetud.

Pildi napsas Fleur, LK foorumist

Hülgelesila 18. detsembril oligi kaamera viimane „tööpäev“

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Oli väike lootust, et saame nädalavahetuseks kaamera tööle. Reedel vahetas Ivar akupargi uute energiakandjate vastu välja. Ilmnes uus viga, mida ei andnud distantsilt kontrollida – ehk saatja-vastuvõtja ei anna enam signaali. Saab vast nädalal sees ära vahetada, kui ilmad vähegi lubavad…

Pildi napsas Fleur, LK foorumist

Hülgelesila 18. detsembril oligi kaamera viimane „tööpäev“

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kogu sügise ja varatalvise aja on torm, tormi taga ajanud, päikesepaistet samuti vähe…

Nii hülgekaamera akupank lootusetult tühjaks „kurnati“. Viletsavõitu taevavalguse tõttu  võtsime vastu otsuse, et asendame võimalusel akud ja teeme vajalikud hooldustööd jaanuarikuu lõpus, veebruari alguses st vahetult hallhüljeste poegimisaja alul.

Jääb vaid loota, et jääolud merel võimaldavad…

Video ja veebikaadri salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Juba muistse rannarahva vaatlused kinnitavad, et tänavune pihlakate rohkus ennustas tormist sügist. Just sügisesel ajal võime „halle“ kohata sagedamini rannikuvetes, kus liigutakse kalaparvede järel ja nii satutakse jõgede suudmealadele, sadamatesse, aga edukalt tegutsetakse meres paiknevatel kalade kudemadalikel.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Eilse tormiilma rahunedes hakkasid hallhülged maale kogunema. Päris tormi ajal ollakse meelsamini vee rahulikumas ümbruses. Mereelulistelgi paistab olema tahtmist vahepeal kindlal pinnasel rahulikuks lõõgastumiseks. Tänavu on üks torm teist „taga ajanud“ vahel põhja- või edela, lääne kaartest. Kaldallähedased veed on üpris sogased.

Õhu- ja veetemperatuur on pea võrdne, seitsme plusskraadi ringis.

Video salvestas Simmo Kikkas

Video: LINK

Vaatleja eest merre, hülgeid on paarisaja ringis

Hallhüljes           Halichoerus grypus

Simmo käis tormijärgselt kajakiga veebikaamerat õigesse asendisse panemas – seekordseks „süüdlaseks“ merikotkas. Üks täiskasvanud isend passis eilegi rändlinde, kes väikesaarel maanduvad.