Kalakaamera

Kalakaamera alates 2016. Vanemaid kalakaamera postitusi vaata siit:

http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/63

VIDEO: Keila jõe kalad kaamerapildis

Postitas Looduskalender - T, 20.08.2019 - 11.55

Kirjutas ja illustreeriva materjali valis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Raske „kalade kahurvägi“ pole veel teele asunud, vaid jõuab Keila jõe suudmesse ehk varemalt kuu aja pärast. Varem või hiljem - ilmast ja veeoludest sõltuvalt, jõuavad kalakaamera ette väga suured koelmutele siirduvad lõhed ja meriforellid ning võibolla korraga kümnete kaupa jõesilme, kes hakkavad varsti jõkke kogunema, et olla varakult valmis kevadiseks kudemiseks.

kalakaamera

Nõelhark kaamerapildis

Postitas Looduskalender - T, 23.04.2019 - 12.12

Veebikaamera pildi napsas Toivo

 

Nõelhark       Ranatra linearis

 

Selline tegelane kuulub vesilutikaliste perekonda, kes ilmus eile kaamerapilti Võrtsjärve luhal.

Siseveekogudel liikujatele on tuttavam kindlasti vesihark oma puulehe kujulise kehaga. Veidi harvemini võib kohata sugulast nõelharki (piltidel).

Vees elutsev röövputukas nõelhark passib enamalt jaolt oma saaki, kasutades haaramiseks esimesi pikki röövjalgu püüdes vees elutsevaid väikeputukaid.

Kalakaamera

Postitas Looduskalender - T, 09.04.2019 - 00.16

Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Huntwww.rmk.ee

Võrtsjärve põhjakalda vette paigaldasime kalakaamera, lootes näha haugide tegevust nende kudeajal. Kaamera paikneb kõrgveest üleujutatud kaldaalal umbes 40 cm sügavusel tarnamätaste ja kulu vahel, kohas kus on igati sobivad tingimused purikatele kudemiseks. Et haug valib marja-niisa heitmiseks just kaamerast paistvad tarnamättad on ehk palju soovida, kuid võimatu see ka ei ole. 

Kalakaamera talv

Postitas Looduskalender - R, 22.02.2019 - 09.09

Tekst ja illustreerivad pildid Tiit Huntwww.rmk.ee

Hilissügisest saadik on kalakaamera olnud eetris, forellide kudemisaeg algas ehk oluliselt varem, kuid kaua kestnud väga madala veeseisu tõttu sai kaamera vette tavapärasest hiljem, 22. novembril. Teisest küljest uus tehniline lahendus on võimaldanud seadmeid hoida töös samuti siis, kui oja on olnud talve jooksul pidevas jää tekke ja sulamise tingimustes või isegi täiesti jääkatte all.

Luukaritsad koelmul

Postitas Looduskalender - P, 10.02.2019 - 15.15

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Foto Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Luukaritsate parv forellikoelmul. Sellist massi pole varem näinud

 

Luukarits          Pungitius pungitius

 

Luukaritsad käivad koelmul kudepesadest väljauhutud forellimarja otsimas. Kudepesasid väikesed kalad ei suuda rüüstada. Forellimarja koorumise ajal, arvatavalt aprillikuus on nad jälle kohal jahtides koorunud forellivastseid. Muul ajal aastast otsitakse toiduks nii erinevaid põhjaloomakesi, aerjalisi, zooplanktonit, kui surusääskede vastseid.

Kudeaeg lõpujärgus

Postitas Looduskalender - K, 30.01.2019 - 10.10

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kudeaeg on läbi saamas

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Kudeaeg hakkab meie allikalistes veekogudeski lõpukorrale jõudma.

Tänavu said vaatajad veebikaamera vahendusel ja tänu madalale veeseisule näha ka jääkaane all toimunud kudemist. Paraku muutus vähese vooluhulga tõttu vesi sogasemaks, aga sellist pilti pole me varematel aastatel lihtsalt näinud.

Salvkaevud olevat möödunud nädala pakaselise ajaga kohati tühjaks jäänud.

Keda koelmul veel kohata võime?

Postitas Looduskalender - K, 23.01.2019 - 13.40

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Illustreeriv materjal Wikipedia

Koelmul kohtame veel nii kudejaid, kui nende satelliite

LK foorumi liikmed on tundnud huvi, keda pisiloomadest sellistes veekogudes tegutsemas näeme. Teavet jagab Henn Timm Eesti Maaülikoolist:

„Jõgede ja ojade ülemjooksul, kus vool kiirem ja vesi külm, planktonit peaaegu ei esine. Zoobentoses (põhja-loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod… Tüüpilisteks kaladeks jõeforell või harjus“.

Henn Timmi andmetel on Voore oja suurselgrootuid käidud uurimas aastatel 1993-2000, kokku kaheksal korral ja kolmes paigas: Sae küla (11 km lähtmest), Rakvere – Tudu mnt (13 km) ja Lavi küla (19 km). Leitud on 43 taksonit.

Koelmul toimub

Postitas Looduskalender - N, 10.01.2019 - 15.15

Pildi napsas IceAge LK foorumist

Esiplaanil oleval emaskalal märkame kudemise jälge, kehalohku pärakuuime kohal

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Eilsega sulas kudeala katnud jääkaas täielikult. Veehulk Lavi allikatel on pehmete ilmadega suurenenud ja kudemine kestab allikalistes veekogudes veel jaanuarikuus - aga saame näha, kuidas tänavu (eelmistel aastatel pidime akvaariumi suurte külmade saabudes veest välja võtma, tänavu paikneb kaamera veealuses boksis).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.