Kopravideod

Ka kopral on toitumisharjumused, paju sööb ta nii talvel kui suvel.

Nagu inimene nii ka kobras on oma toitumisharjumustes kinni. Suur kevad on piibri jaoks veekogude kallastele katnud rikkaliku toidulaua, seal kasvab värske ja mahlane angervaks, tarna kasvud ja veel kaugelt üle saja kopra toiduks sobiva taimeliigi, aga kobras võtab vahelduseks ikka mõruda pajuoksa ja keerutab selle osavalt koorest puhtaks. Ehk ainuke muutus võrreldes talvega on see, et nüüd on ka paju koor mahlasem ja saab veel lehed magustoiduks pintslisse pista.

Tarmo Mikussaar

On väga põnev end mõnel kevadõhtul veekogu kaldale istuma seada, et lindude laulu kuulata ja oodata kuni veepind loojangukumas lainetama läheb.

Videvikus hakkavad liikuma igasugused tegelased. Nende hulgas ka koprad. Piibri nägemine on üpris tönts, seepärast usaldab ta rohkem oma kõrvu ja kõige enam haistmist. Kui tuul on valest suunast või kraavipervel istuja end liiga tugevalt lõhnastanud, saab vaatlus kiirelt ja väga järsku läbi.

Tarmo Mikussaar

Noorte kobraste territooriumiotsingud ja võitlus uute alade hõivamise pärast võib olla päris kibe. Aprillis ja mais võime kohata noori piibreid ootamatutes kohtades. Video autor ja aasta looma kopra uurija Remek Meel on saanud videole kobrast võitluse ja territooriumi märgistamise.

Koprauurija Remek Meel pani kokku video piibri kevadistest tegemistest. Vähe vett on koprale halb, aga ka liigne suurvesi võib looma ettevõtmistele laastavalt mõjuda. Videos näeme ka lund ja jääd - keskmise talve puhul peakski ju praegu meie mail palju külmem ilm valitsema, kui me tänavu kevadel näeme. Aga lund võib veel tulla, ärme seda unusta.

Kui tänavune talv peaks veel jätkuma, tasub kindlasti juhust kasutada ja üle vaadata mõni suvel silma jäänud kopra pesakuhil - kui erinev näeb sealne ümbrus välja talvel! Aastaid kobrastega tegelenud loodusfilmimees ja terioloog Remek Meel tutvustab oma videos muu hulgas põgusalt ka ühte piibrite hiigelpesa, mis talvisel maastikul lausa müstiline välja näeb. Käesolev video on esimene 10-osalisest kopralugude sarjast, mis aasta jooksul Euraasia suurima närilise tegemisi lähemalt tutvustab.

Kopraema ja kopraisa moodustavad tugeva perekonna ja nende liit kestab võimalusel kogu elu. Kui üks osapool hukkub (kobras on siiski mitmete kiskjate saakloom ja ei tohi unustada, et ka jahiuluk), leitakse vahel uus paariline, et sugu jätkata.

Video: Tarmo Mikussaar