Paleoblogi 7. Osa: Ürgmerede floora

Kuigi mulle meeldib mõte ürgmeredes mängivast FC Florast, siis sel korral jätan selle osa su fantaasiale ja räägin iidsest floorast ehk taimestikust. Veelgi täpsemalt - vetikatest.

Ma otsustasin taimestiku teema jagada kaheks - esmalt räägin Ordoviitsiumi ajastu floorast, ja kunagi kaugemas tulevikus keskendun keerulisematele hilisemate ajastute taimedele. Sorry, silurifännid!

Kui aastal 1968 Operaator Kõps ühel seiklusrikkal päeval Kivikuninga koopasse astus, siis esimese kivistisena kohtas ta seal just maailmakuulsat trilobiiti.

See nädal räägin ma… *trummipõrin* 
TIGUDEST!

“Aga mis kõuekivisid sa siin pealkirjas lubasid?!”, Sa võid küsida. Tuleb välja, et päris mitmel korral on Eesti arheoloogid leidnud tigude kivistisi ürgsetest ja keskaegsetest matmispaikadest. Üldjuhul kandis vanarahvas kivistisi kaasas näiteks ripatsitena. Vägagi tihti usuti kivististe maagilistesse võimetesse või siis arvasid vanaaja inimesed lihtsalt, et “Kena kivi, teeks ehte!”.

Mis Loch Nessi koletis see nüüd siis on!? Kahjuks on sellised loomad tänaseks välja surnud ja need klipikesed on BBC animaatorite poolt tehtud.

Esimese fossiilitüübina tahaks ma Sulle, kallis lugeja, tutvustada Eestis üht kõige suuremat ja kõige tihedamini kohatavat kivistist -  nautiloidi.

„Kuidas koguda kivistisi?“

“Sissejuhatus - Eestimaa ürgajalugu” (2. Osa)

Tore näha, et Sa nii kaugele jõudsid. Siinkohal ma kirjeldan põgusalt Eesti geoloogilist ja bioloogilist ajalugu, et tekiks väike ülevaade kohalikust ürgsest elust.

Baltika manner
Eesti maa-ala on juba iidsetest aegadest paiknenud Baltika paleokontinendil, mis tänapäeva mõistes ulatuks Lääne-Skandinaaviast Uurali mägedeni idas, ning Põhja-Soomest kuni Musta mereni lõunas.

“Ürgmere teejuht. Vasaraga”

Sissejuhatus (1. Osa)

Tere, hea loodushuviline, you rock!