looduskalender.ee

 

	Kägu	Cuculus canorus

 

Käo kukkumist võib Eestis kuulda alates mai alguspäevadest kuni juuli alguseni. Erutunud isakäod häälitsevad tavalise "kuku" vahele karedalt "ko-ko-ko-kok". Emased käod trillerdavad. Käo elupaigaks võivad olla igasugused puistud, kuid suurte metsade keskosi välditakse.

 

 

Metsa sagedasemad linnud: (punktloenduse seire põhjal Kaarepere metsas aastatel 1984…1992)	Mitmes punktis peab kuulama á 5 minutit, et kuulda liiki?	Mitu korda keskmiselt kuuleb lindu 5 minuti jooksul?	Metsalindude esitlemise järjekord (paigalinnud* + rändlinnud)
Metsvint	1	2,2	Rasvatihane*
Salu-lehelind	2	0,8	Pöialpoiss*
Mets-lehelind	2	0,8	Suur-kirjurähn*
Väike-lehelind	2	0,8	Porr*
Metskiur	2	0,7	Pasknäär*
Punarind	2	0,6	Musträstas
Laulurästas	2	0,5	Metsvint
Mustpea-põõsalind	2	0,5	Käblik
Must-kärbsenäpp	3	0,4	Laulurästas
Käblik	3	0,4	Punarind
Kägu	3	0,4	Metsvint
Aed-põõsalind	4	0,3	Vainurästas
Rasvatihane	4	0,3	Metskiur
Musträstas	4	0,3	Väike-lehelind
Pöialpoiss	4	0,3	Salu-lehelind
Vainurästas	4	0,3	Must-kärbsenäpp
Kaelustuvi	4	0,3	Kägu
Siisike	5	0,2	Mets-lehelind
Põhjatihane	5	0,2	Mustpea-põõsalind
Võsaraat	5	0,2	Aed-põõsalind
Suur-kirjurähn	5	0,2
Porr	Igal aastal kohatud
Leevike	Igal aastal kohatud	Punktloendus
Pasknäär	Igal aastal kohatud	20 punktis
		á 5 minutit

 

	Must - kärbsenäpp	Ficedula hypoleuca

 

Must - kärbsenäpp (metstikk) saabub Eestisse aprilli lõpul ja mai algul. Laulmine on kõige aktiivsem maikuus ning vaibub juuni keskpaiku. Laul on lihtne, raiuvalt rütmiline üles-alla hüplev. Hommikul alustab laulu 40...50 minutit enne päikese tõusu ja lõpetab õhtul paarkümmend minutit peale päikese loojumist. Metstikk elutseb mitmesugustes puistutes, kus leidub õõntega puid või pesakaste.

 

 

Salu - lehelind

Phylloscopus trochilus

 

Salu - lehelind saabub aprilli lõpul või mai algul ning laulab kuni juuli alguseni. Ta on meil üks rohkearvulisemaid laululinde, keda võib kuulda igasugustes puistutes, põõsastikes, puisniitudel ja parkides. Kerakujulise pesa asub maapinnal rohurindes, samblas või põõsa varjus. Salu-lehelind tegutseb varjatult lehestikus ning silma ei torka, kuid laul on tal selge ja kõlav „õrnadest molltoonidest koosnev meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid palju mahedam“. Hommikul alustab ta laulmist 45-70 minutit enne päikese tõusu ja õhtul lõpetab kuni pool tundi pärast loojangut.

 

 

	Väike-lehelind	Phylloscopus collybita

Esimesed väike-lehelinnud saabuvad juba aprilli keskpaiku. Pesitseb metsades, puisniitudel ja parkides. Ümmarguse pesa ehitab emalind maapinnale rohurindesse või madalatele 0,3 (0,9) m kõrgusele okstele. Laul on lihtne monotoonselt tilksuv („lehmalüpsja“) „tsilp-tsalp-tsilp-tsalp ...“ või „tsint-tsent-tsent-tsint-tsänt ...“. Hommikul alustab lehelind laulmist umbes pool tundi enne päikese tõusu, vahel ka alles pärast seda, õhtul lõpetab laulmise enne päikese loojumist.

 

 

Vaata/kuula eelmiste lindude laulu siit: 

http://www.looduskalender.ee/node/10157