Tekst ja fotod: Arne Ader
Alam-Pedja kevad on olnud tänavu veevaene, kõrget tulvavett vahest ei tulegi. Ent Emajõe luht pole ka just kuiv: lumesulaveest on siia moodustunud arvukalt madalaveelisi järvikuid.
Latikate ja haugide kudemiseks ei paku niivõrd madal veeseis kuigi häid tingimusi. Ent rändavatele veelindudele seesugune olukord isegi sobib! Ujupardid, haned ja luiged, kes hangivad toitu veekogu põhjast küünitades, koonduvad madalatele luhaveekogudele meelsasti.
Laululuiged Ihama luhal
Märtsikuu viimasel nädalavahetusel on Ihama luht nukralt vihmahall, ent rõõmsalt linnulaulune. Tooniandev on siin laululuikede luikamine, millele lisanduvad väikeluikede haugatused, laukhanede kiljatused, viupartide viled ja sinikaelte naljakad prääksatused. Kõrgel luha kohal lustivad mängulennul tikutajad ning ennelõunal jõuavad ka rootsiitsitaja ja põldlõoke noka lauluviisiks lahti teha.
Läbirändel viupardid, sinikaelad ja soopardid
Jõeluha õhustik on korraga külm ja rõske. Pärast seda, kui mu püksisääred on jõudnud korralikult läbi liguneda, kipub keha ligi üpris vilu tunne. Põhjamaistele veelindudele on sedasorti kogemus vahest võõras: nemad on harjunud nii niiskuse kui ka külmaga.
Luhal peatuvaid rändlinde on oletatavasti kümneid tuhandeid – arvestades, et pisikeste luhajärvikute võrgustik jätkub siit ülesvoolu kuni Võrtsjärveni välja. Kauguses tõusvad ja laskuvad linnuparved lubavad oletada, et linnud on jaotunud ulatuslikule alale.
Paiselehenupud on puhkemiseks valmis
Paadikanali pervel kasvavad paiselehed on kollastes nuppudes. Küllap need avaneksid kohe kui päike pisutki pilve tagant piiluks... Luhaservas kükitavad kahevärviliste pajude ja raagremmelgate urva-kiisud. Suurem jagu pajudest on aga täienisti raagus, oodates kevadise sooja lisandumist.
Pajuurvad. Kahevärviline paju
Varsakabjad – need Emajõe luha ja Alam-Pedja tunnuslilled – on tasapisi tärkamas ja esimestel taimedel juba õienupudki aimatavad. Veel mitte praegu, ent õige pea ilmub siiasamma luhale kaunis õitemeri.
Unistuste kevad Ihamakingul 2008. a. maikuus: tulvaveepeeglit ehib kuldkollastest varsakabjaõitest lillevaip
Looduskalendris ilmuvaid Alam-Pedja lugusid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.