Fotod: Arne Ader
Metskurvits
Inimesed kutsuvad metskurvitsat lihtsalt - nepp. Erakliku eluviisiga linnud asustavad niiskemaid lodu -, segametsa tukkasid, soiste niitude vahel. Tegu on meil üldlevinud linnuliigiga, keda aetakse sagedamini segi tikutajaga aga metskurvits on suurem ning välimikult ümaram ning ruskekirju sulestikuga. Tiivad ja kere pruunid, mida katavad mustad ja kreemikad täpid. Alakeha heledam, tumepruunide vöötidega. Sellise kaitsevärvusega lindu on äärmiselt raske märgata.
Isaslindude mängulennud käivad pikalt kevade vältel emaslindude territooriumi kohal ikka õhtuvidevikus või hommikuhämaras. Lendu saadavad „krooksuvad helid“ – kvorr, kvorr, vaheldumisi kõrgetooniliste psiip-itustega. Emaslinnud vastavad turtsuvate kutsetega või hetkega lennukaaslaseks tõustes.
Metsaalustes võime tähelepanelikke metskurvitsaid pigem lendu ehmatada kui tegutsemas näha - kiiret ja äkilist lahkumist saadab vaid tiivavihin...
Metskurvits