Mai neljas nädal: sirelililla

Tekst: Kristel Vilbaste
Fotod: Arne Ader
 
Toomingas õitseb
 
Sirelite lilla lööb alati suvele vungi sisse. Algab aeg, mil keegi ei mõtle enam ahjukütmisele või kaugustesse hääbunud lumelabindamisele. On aeg minna maale ja merele.
 
Nädala neli ilmamärki:
Sirelite õnneõied,
põdrabeebi,
katusekajakad
ja ilus suvi.
 
Nüüd on see käes. Aeg, mil rohi kasvab silmnähtavalt, naadi kolmpead kerkivad maakodus nii kõrgele, et linnast puhkama sõitnul tekib vastupandamatu kirg kõike niita. Maha oblikad ja maha naadid... suureks olete te saanud ja salat teist ei maitsegi nii enam. Siiski tasub ära korjata kõik põdrakanepi võrsetipud ja nurmenukulehed, nii ei pea poest enam kübetki rohelist tooma. Metsaaluse jänesekapsa õiepärg on juba vanavõitu, aga käo kukkumise saatel saab siitki mõnusa päevaeine. Krõmpsutamiste hooaeg on avatud. Mahlakale rohule on pillanud oma pisikese punakakarvalise põdrabeebi ka meie suure sarvilise kaasa. Esialgu veel tudisevil jalul, aga esimesed tiirud tehakse pajustikest väljagi.
 
Suuremal jaol lindudest kestab pesitsusaeg. Lauguisandad täpsustavad territooriumipiire
 
Esimesed pereheitjad
Kohe - kohe vupsavad pesakastidest välja kuldnokalapsed. Nende vanemad on neile juba tüdimuseni putukapraadi vedanud ja ei tee pisipere näljakisast enam väljagi. Prääksuva häälega kuldnokapapa annab selgel häälel mõista: “Pojad, marss pesast välja ja olgu ise toiduiva leitud! Kaamerakaarnadki saadavad lapsi iseseisvale elule. Teised linnuvanemad veel nii edukad pole. Ööbik alles hõiskab oma esimesi hõiskamisi pesa juures, aga teeb seda nüüd ööl ja päeval, justkui oleks varem midagi tegemata. Toomingapõõsa piitsaplaksudele kostab kaugustest sekka rukkiräägu rõõmus hääl: “Heinas on mõnus, krääks!” Päevane piiritajaralli on alanud, roolindude ja põõsalindude hääled ei vaiki hetkekski.
 
Puugid on tõesti rohus
Sääski on tänavu vähem kui mullu, aga eks üksainuski pinisev pisike pirraja suudab linnainimese endast välja viia... Puugid aga poevad sel aastal jälle ennastunustavalt inimeste põue ja nii pisikesed on nad, et ei märka neid enne, kui pahalane on end sulle külge imenud. Kimalased porisevad pesa tehes, paksud ja matsakad emakimalased veel eriti. Üks herilane oli aga suutnud tühjalt seisvasse mesilastarru juba suure halli pesakera kleepida ja polnud üldse rahul, kui teda sel tööl takistada püüdsin.
 
Vihmad lubasid liikvele tigude armee. Kiritigu naadil
 
Aiatööde kõrghooaeg
Aiapidaja võib nüüd rahulsüdamel ka aedoad maha panna, tundub, et külmad neid enam kätte ei saa... siiski tomati - ja kurgirahvas veel päris õue ei igatse. Õunapuude roosa roosiline ulm on alanud, võibolla ongi see kauneim aeg aias? Sumisev õunapuu loob kodutunde südamesse. Metsaserva kuldkollased kullerkupud ja allikaveere purpursed pääsusilmad lisavad sellesse Eestimaale ainuomast. Kui veel lisada rabade tupp - villpeade villatupsudest valge väli, siis ongi see see, mis meid siin Maarjamaal hoiab.
 
Kastan sütitab reisikihu
Siiski - siiski, igal kevadel kui hobukastani küünlad oma valges õiteilus leekima löövad tabab maarahvast tohutu reisikihk. Tublid on need, kes jõuavad reisikihus maakodu peenramaale. Mina sel nädalal nii tubli polnud, vaid lendasin Vahemere äärde Sardiiniasse, mõttetalgutele. Enamuse aja istusin õlipuu all, mille okstelt mulle õisi pähe pudises ja kuulasin piiritajate kontserti. Tõsi, õhtuhakul lendasid siin sookurgede asemel ühelt laguunilt teisele ööbima flamingod ja linn säras kõikvõimalike õitsejate roosa – puna - lillades värvides. Aga meri on siingi veel külmavõitu ja ilm võitleb vihmasagaratega, kohalikud käivad vapralt jopedega hoolimata põhjamaalaste valgesäärte välkumisest.  
 
Raudosja eospeades on valminud eosed
 
Taimejutt: Kullerkupu kullapall
Kaugel muistsel ajal kippus Tuulepoiss vähemale rahvale liiga tegema. Ikka ja jälle kiusas ta pisemaid putukaid ja liblikalapsi. Ilmast ilma oli mõnel sääsepojul tiib ripakile kistud või ämblikulapsel võrk sassi aetud. Pisirahvas läks selle peale Vanataadile kaebama, et pole kohta kaunil kevadel kiuslikule tuulepoisile. Vanataat mõlgutas seepeale, et mida selle Külmataadi ja Suveneiu pesamunaga peale hakata. Kutsus enda juurde kollase kullerkanni, keeras tema õielehed kenasti palliks ja ütles: “Tänasest oled pisemate putukate kaitseingel, sinu õiekupu sisse saavad nad peitu pugeda – uueks nimeks saada sa kullerkupp!” Sellest päevast ongi kullerkupu õied täis pisikesi putukaid.
 
Tsitaat:
Munaninni (kullerkuppu) ei tohtinud sel ajal metsast koju tuua, kui kanad haudusid, sest siis ei tulevat munadest linnupoegi, vaid munad muutuvad mädaks.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)