Fotod: Arne Ader
Kiivitaja pesa
Avamaastikul mõistavad kiivitajad inimest oma pesa juurest hästi eemale juhtida. Märgates võimalikku ohtu lahkutakse pesalt kui häirija jõuab mõnesaja meetri kaugusele ja lennatakse eemale ning jälgitakse vaikselt tegevust. Osadel kiivitajatel on pojad koorunud ja sellega seoses muutub lindude käitumine - häirijat seiratakse häälitsedes lennult, et tähelepanu endale tõmmata ja vahel rünnatakse pikeerides segajat. Kiivitajapaar kupatab oma territooriumilt minema nii rongad, varesed kui kajakad...
Kiivitajapoeg
Pesitsetakse eelistatavalt madalama rohuga ja niiskematel aladel, aga saadakse ka mujal hakkama. Linnuvanemate kutsehäälitsusi kuuleme nüüd sagedalt ning vaiksetel õhtutel poegade piiksumist, kes soojendamist vajavad. Nädalavanused kiivitajapojad on juba päris tragid, ette võetakse päris pikki „jalgsimatku“ uutele toitumiskohtadele. Ohu korral põgenevad linnupojad joostes laiali ning varjuvad edukalt.
Kiivitaja pojaga
Juunikuu poolest noorlinnud lennuvõimestuvad ehk siis kõige ohtlikum aeg on möödas, paar nädalat veedetakse veel pesapaiga läheduses. Juulis näeme toidurikastel aladel kiivitajate parvedeks koondumist.