Fotod: Arne Ader
Jumalakäpp
Harvem trehvame õidepuhkenud jumalakäppa, siis ikka lääne poolses mandri osas, aga eriti läänesaartel. Tema õie alahuul on laiem, põlletaoline, kui võrrelda levinud halli käpaga. Pikkadel süstjatel lehtedel on väikesed träpsud või kriipsud, mis lillalt värvunud. Rohkem leiame träpsukesi lehe alumises osas, vahel ka taime varrel, mis on päris tugev. Sealt äkki ladinakeelne nimetus - mehelik orhidee. Kasvab kuivematel niitudel, puisniitudel, hõredamates loometsades ja tammikutes on lubja- ja valguse lembene.
Jumalakäpp ja kuradikäpp on rahva suus kaks laialt tuntud nime, aga tavaliselt ei teata, millisele taimele kumbki kuulub. Nõnda ongi pea kõiki lillakaspunaste õitega käpalisi kutsutud kas jumalakäppadeks või kuradikäppadeks, kuidas kusagil kombeks oli. Teadusliku nimega kuradikäppa olemas ei ole on kuradi-sõrmkäpp, mida leidub hajusalt soostunud metsades, rabaservades ning harva märgadel niitudel.
Jumalakäpp