26. NÄDAL 27.06.-03.07.2011. Jõgeva ümbruses

Koostanud ja pildistanud: Laine ja Vello Keppart
 
Käokannus
 
Oli südasuviselt soe nädal. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 23 kraadist kuni ligi 30 kraadini, öösiti termomeetri näit alla 10 kraadi ei langenud. Kõige soojem oli laupäeval (02.07.), kui Jõgeval mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 29,5 ja minimaalseks 19,9 °C. Vihma ei tulnud nädalal jooksul rohkem, kui mõni üksik tiba pühapäeva õhtul. Jaanipäeva järgsete sadude järel oli nädala algul muld pealt niiske, taimed kasvasid ja areneid jõudsalt. Kuumusega muutus muld kiiresti kuivaks ja nädala lõpuks kannatasid taimed põuast. Päevastel tundidel vajusid lehed longu suvirapsil ja ristikul ning nõrka turgori kadu oli märgata kartuli ja samuti osaliselt teravilja lehtedel. Madalaks pügatud murud kõrbesid, ädalakasv oli aeglane. Nädala lõpuks muutusid talirukkil terad juba piimküpseks ja ka talinisu oli jõudmas piimküpsuse faasi. Suvirapsil jätkus endiselt õitsemine ja õisiku alumises osas oli näha ka kõtrasid.
Viimase õitsejana kodumaistest puudest on harilik pärn, mis avas nädala jooksul oma esimesed õied. Jätkus maasikate korjeaeg nii niitudel, metsades, põldudel kui aedades. Mustikal ja murakal valmisid esimesed marjad. Aedades oli näha puudele riputatud võrke, sest punakaks värvusid esimesed hapukirsipuu luuviljad. Linnud külastavad ka toompihlaka põõsaid, mille marjad kõlbasid juba süüa.
Värvikirev on teemaastik. Punakaid toone annavad põdrakanep, niiskemates kohtades käokann, kuivematel kasvualadel tõrvalill ja kukemagun. Sama värvi õied on ka soo - kurerehal, nurmnelgil, punel ja mets - nõianõgesel, ohakatel. Kollaseid laike annavad kollane karikakar, käokannus, hobumadar, naistepunad, piimohakad, kollane mesikas, harilik kukehari, nõiahammas. Sama värvi õied on ka härgheintel, õrnal lemmaltsal, aas-seahernel, kollasel võhumõõgal ja vesikuppudel. Valkjaid laike annavad angervaks, valge ja haisev karikakar, kesalill, härjasilm, palderjan, naat, valge mesikas, madarad, raudrohi, vesiroosid. Valged õied on ka harakkuljusel, kassi - ja seatapul, käokeelel, uibulehtedel, rabades kasvavatel huulheintel. Lillasid ja siniseid toone annavad harilik hiirehernes, harilik härghein, aas - kurereha, ussikeel, imikas, käbihein, sininukk jt.
 
Jõgeval, 04.07.2011.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)