looduskalender.ee

Magesõstar

 

Magesõstar

Ribes alpinum

 

Üks meie tavalisemaid metsiku sõstra liike on vähenõudlik ning kohastuv põõsas. Kasvada võib nii liivaluidetel, rannaklibul või niisketes salu – kui lammimetsades.

Aias kasvava punase sõstra põõsaga on suur sarnasus põõsa kujul, lehed veidi väiksemad, kolme, harva viie hõlmaga  marjade värv identne, kuid pole tuttavlikke pikki rippuvaid kobaraid. Viljad on söödavad, aga magedad, lääged, imalad või maitsetud - kuidas keegi seda enda jaoks sõnastab. Linnud neid söövad ja seemneid levitavad.

 

Mustsõstar

Ribes nigrum

 

Metsades kasvab paiguti, rohkem jõgede kallastel, niisketes lehtmetsades, vahel mererannikul. Metsistub ka aedades kasvatatav must sõstar. Lehti või võrseid näppude vahel muljudes tunneme kohe tuttavat lõhna. Marjakobarad on hõredamad ja viljad pisemad.

 

	Karvane sõstar	Ribes spicatum

 

 

Kasvab paiguti lehtmetsades ja puisniitudel. Tegelikult meie metsik „punane sõstar“ – marjad sama maitsega hapud, aga viljuvad metsas nigelalt. Lehed suguvendadest lehtedest veidi ümaramad -pealtpoolt hõredalt, alt tihedalt karvased sealt ka nimi.

 

Vähenõudlik ilupõõsas, mis harva metsistub on kuldsõstar (Ríbes aúreum). Püstine põõsas, mille noored võrsed on punaka värvusega ja karvased. Viljad hea maitsega, punakaspruunid vahel mustad, meeldiva maitsega. Sügisel värvuvad lehed punaseks.

 

Segametsades võib vahel harva kasvada hele sõstar (Ribes lucidum). Põõsa lehed on kitsamad, mida toonitab pikk keskmine lehehõlm. Ebameeldiva maitsega kerajate punaste viljadega.

 

Metsistuvad ka punane sõstar (Ríbes rúbrum) ja valge sõstar (Ríbes rúbrum f. leucocarpum). Nemad tähistavad sageli kunagist taluaset, kuid on metsa -  või teeveertes kasvades meeldivaks üllatuseks, et maiustada.

 

Sõstraliste  hulka kuuluva aed-karusmarjaga võivad juhtuda samad lood.