looduskalender.ee

 

Valge-toonekurg teeb koostööd veistega, kelle toimetamine karjamaal putukaid ning hiiri liikvele ajab

 

Suur must kass istub Kääriku spordisaali aknal. Täiskuu sirab kahe rattana ta rohelisi sädemeid pilduvates silmades. Ta ootab, ootab nagu meiegi soovitähtede langemist ja oma unistuste täitumist.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Nädal otsa sirtsutas ilmataat külma vihma, vanemate inimeste reumavalud jõudsid kondiurgastest välja pugeda. Aga viimaks ajas täiskuu pilvehalluse laiali ja kuuketas naeratas laupäeva öös juba kuldkollaseil palgeil. Säravaid tähti oli tema ümber teisigi, mõnel neil augustiöiselt lennuvaim sees. Tähevilksatus käis üle taeva ritsikasirinal nii kiiresti, et soovida sai ainult tõeliselt südamepõhjast tulevaid soove. Ja küllap oli enamuse sooviks – et vaid suvesoe jätkuks. Tundub, et taevaisale on see ööjalutajate südamesoov hinge läinud ja lähipäeviks lubab ka ilmajaam selle unistuse täitumist. Aga öös on muidki asju peale säravate taevakehade. Pisikesed mustad olevused hüppavad – konnapere tantsib oma rõõmutantsu, kõik lombid on nüüd vihmasajust pilgeni täis ja rännakkolonnides liigutakse pärast põuda põliste esiisade lompide poole, juurte poole, tagasi koju. Konni on tõeliselt palju, samas ei tüki öös niivõrd kallale ka nokaga loomad, vahest kährikuisand nohistab mõne alla pugida, aga konnatantsu see ei takista.

 

Metskitsemammad on tänavu kõhnad ja talled pisikesed

 

Sügisränne algas

Konnasööjatel pikanokalistel sel nädalal nii hästi ei läinud. Kallav külm vihm leotas sulekuue ja üsna mitmel pool põldudel oli näha, kuidas valge-toonekured tiivad laiali oma sulgi kuivatasid. Aga musta-toonekure neljast kaameralapsest üks tuli pessa ma lennutuurilt tagasi üsna verisena. Mis kurelapsega juhtuda sai ei mõista keegi öelda, esialgu on tal veel eluvaim sees. Meie kullilisi  on aga vallanud rännulust. Lõunasse liiguvad usinalt ka tihaste, puukoristajate ja porride parved, esialgu metsa all iga koorepragu läbi nokitsedes. Nii nagu igal aastal sel ajal. Aga tavatult palju on sel aastal puulatvades kuulda käbilindude kloksumist. Küllap on kusagil põhja pool sel aastal käbipõud.

 

Kormo - kajakamale

Tasapisi hakkavad mere ääres kogunema ka pardiparved, kurvitsadki liiguvad oma nõelterevate nokkadega rannaadru torkides tasapisi lõuna poole. Ainsad, kes lähenevast sügisest sentigi välja ei tee, on kormoranid ja kajakad. Laisalt istuvad nad istumiskividel justkui suured malendid. Aegajalt tõuseb järgmiseks käigulennuks kikivarvule must maletaja kormoran või valgete nuppude pealik kajakas. Linnumale kestab järgmise tormihooni, siis lähevad kajakad sisemaale meremaru kuulutama.

 

 

Sügispruuni kootud kollane võilill

Taimeilma määrisid aga nädal väldanud külmad vihmad sootuks porikarva. Ohakanutid pruunide nõelapatjade peas on nüüd vettinud ja väljaveninud. Soolikarohu kollastest nööpidest sai päevapealt pruunide täpikeste sigrimigri. Ohakas on vanapruun, kõrrelised luitunud, toomingalatv on punane. Tõsi, värvi lisab sellele väsinud taimevärvidega pilti tänavune marjarohkus – pihlakaoranž, arooniamust, leedripunane. Samas on põnev, et paljud kevadised taimed on saanud taas sisse hoo ja nüüd on muru täis kollaseid võililleõisi.

 

Talivili mulda

Lauritsapäeva (10. august) ja rukkimaarjapäevaga (15. august) saavad hoo sisse ka sügistööd.

Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse, kas külvikured lendavad kõrgelt või madalalt. Kui kõrgelt, kasvab rukkile pikk vars, kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks.

 

Rukis

 

Taimejutt: rukkikõrre lugu

Ennemuiste polla rukkil sugugi nii palju kõrt olnud kui praegusel ajal, vaid kõik olnudülevelt kuni alla üks ainus suur pikk vilja pea. Korra pühkinud aga üks naisterahvas põllu ääres oma last roojast puhtaks ning tõmbanud pühkimise tarbeks pihutäie rukkid põllult. Selle üle vihastanud aga Vanataat, ning lasknud pärast poole ainult natukene endisest viljast kõrre otsa kasvada, et inimestel enam nii küllapärast käes raisata ei oleks.

 

Tsitaat:

Kui rukkimaarjapäeval kuiv, tuleb kuiv ja soe sügise.