looduskalender.ee

 

Rästik

 

Rästik

Vipera berus

 

Looduskaitse all olevad rästikud põhjustavad tihti tuliseid arutlusi. August on perelisanduse kuu ja peab kohe mainima, et uurijate seisukoht on, et rästikud ei paljune mitte igal aastal. Ega meil neid nõnda massiliselt ei ole.

Rästik on elussünnitaja – rästikupojad arenevad munades ja kooruvad juba emaslooma kehas. Sündimisel on maod veidi üle viieteistkümne sentimeetri pikkused. Esimene kesta vahetus algab mõne tunni möödudes ja see toimub sünnikoha läheduses. Kestumise järel roomavad rästikupojad laiali, et alustada iseseisvat elu. Ilusate ilmadega asutakse toituma putukatest (on ju ritsikate ning tirtsude kõrgaeg, lisanduvad mardikalised, kuid harvemini jahitakse liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid või vihmausse), vihmade või halva ilma korral varjutakse ja elatakse organismi varuainete arvelt. Väikeseid maopoegi kätte võtta ei maksa, nad sisisevad, hammustavad ja püüavad salvata, sest mürginäärmed on neil juba välja arenenud.

Talvituma siirdutakse septembri lõpupoole või oktoobri alul nagu täiskasvanud rästikudki. Sinnamaani kestutakse veel vähemalt kahel korral. Keha kasvab ja vajab parajat kehakatet.

Huvitavad roomajad ja mitte sugugi nii agressiivsed maod, kui neid kujutatakse. Meditsiini statistika väidab, et aastate lõikes ikka enamalt jaolt ettevaatamatusest salvamisi trehvab, aga nende arv pole suurenenud.

Mõni päev arutleme rästikute elukorralduse üle, kuidas neid „oma“ territooriumilt ära transportida ja vast veel miskit...