Urmas Tartes
Täna algasid juba traditsioonilised Rõuge seenepäevad. Huvilised koos seenetarkadega käisid päeval metsas seeni vaatamas, õppimas ja kogumas. Kuigi suvi oli siinkandis vihmaga kokkuhoidlik, oli metsas vaatamist küllaga.
Igal aastal jäävad silma erinevad liigid. Käesoleval aastal on silmatorkavalt palju erinevaid kärbseseeni. Minu aparaadi ette jäid nendest kolm. Kõik hästi tavalised ja ilusad seened.
Kollakaspruun kärbseseen.
Kas teadsite, et kõikidel kärbseseentel ei olegi jala ümber kena seelikut ehk rõngast? Aga just selline on kollakaspruun kärbseseen. Ta on üks tavalisemaid seeni meie metsades. Nii et kui leiate seene, millel pole rõngast, siis enne söömisele mõtlemist kontrollige ka seenejalg üle – tupp on kollakaspruunil kärbseseenel täiesti olemas.
Seenemaailmal on sageli kombeks mängida peitust värvidega. Seene nimi viitab ühele värvile, metsas kasvab aga teist värvi seen. Sellist peitust võib meiega mängida roosa kärbseseen. Vaata, kuidas tahad, ikka on ta kübar õrnalt roheline. Küll aga lähevad tal roosaks need kohad, mis natuke viga on saanud.
Punane kärbseseen.
Aga kärbseseente juures on võimatu ilma seeneklassikata. Muidugi on punane kärbseseen see, kelle erksaid kübaraid on võimatu mitte märgata. Nad on kenad suurena, aga eriti armsad on alles maa seest välja pugenud noored seenehakatised. Punased toonid rohelise sambla taustal – see on silmailu gurmaanide magustoit.
Õhtul avatud näituselaudadele jõudis juba 84 liiki. Tehti ka pakkumisi, millal see hulk kahe- ja kolmekordistub. Ilmselt kiiremini, kui keegi arvata oskab. Igatahes tere tulemast Rõugesse. Seenemetsas on mõnus!