Urmas Tartes
Ilma korallnarmiku nägemiseta seenepäevi toimuda ei saa. Maailma ühe ilusaima ja küllap ka ühe erilisema välimusega seene elu on seekordsete päevade raames eriti põhjaliku vaatluse all.
Küllap olete
korallnarmiku kaamera päevavideotest märganud tillukesi täpikesi, kes vilkalt seenenarmaste vahel sibavad. Tänane seenemetsas käik andis võimaluse uurida lähemalt neid tegelasi, kes korallnarmiku juures seiklevad. Leidsime kõdunevalt kasetüvelt suure kogumi korallnarmiku viljakehasid. Kokku lugesime 6 suuremat erinevas vanuses viljakeha.
Enamik oli juba eoste tootmise lõppfaasis. Aga tundus, et just juba kergelt lagunema hakkav seen on noorega võrreldes suurem putukamagnet.
Kõige arvukamad olid mitmesugused tillukesed kärbsed. Pikkust umbes 1-2 mm, ronisid nad narmaste vahel, sirutasid tihti välja oma imilondi ja limpsisid seenelt mingit vedelikku.
Korraks peatus seenel jalgu puhkama ka üks seenesääsk. Tema aga pikalt peatuma ei jäänud. Tundus, et korallnarmik tema järglaste jaoks meelispaigaks ei ole.
Minule toreda üllatusena ukerdas narmaste vahel ringi tilluke tiibadega kõdutäi. Kahvatutes toonides putukakest oli päris raske märgata, aga seda suurem oli rõõm, kui seent silmitsev kõdutäi kaamerasse püütud sai. Kõdutäid on putukad, kes nimele kohaselt söövad kõike, mis kusagilt üle jääb. Eks ka kergelt lagunema hakkaval korallnarmikul on talle miskit pakkuda.
Veel seikles narmikul üks tirdi vastne. Tema osas ei oska esimese hooga otseseid seoseid seenega leida. Tirdid on tavaliselt ikka taimedega lähemalt seotud. Aga küllap tuli temagi lihtsalt seeneilu nautima. Täpselt nagu kiiruga üle narmiku roninud kärnkonnapojake.
Aga peale narmiku oli metsas palju muudki põnevat, kellest enamik lisandus seenenäituse ekspositsiooni täiendama. Täna õhtuks on näitusel juba 140 liiki. Ilmselt homme lisandub näitusele ka korallnarmik ise. Mitte kaamera ees kasvav, vaid tõenäoliselt osake tänase loo kuningannast.