Foto: Arne Ader
Tammetõrud
Eks oleme ju tähele pannud, et meie looduses kasvavatest tammedest mõned lehtivad kevadel varem ja sügisel lehed heidavad, aga ka selliseid puid, millele talveni lehed külge jäävad. Kõiki kirjeldatuid kutsutakse nimega – harilik tamm.
Võimas ja väärikas puu, kes esimese saja aastaga oma pikkuse täis kasvab ja edasi vaid tüsedamaks ja uhkemaks muutub. Arvatavalt oli viis tuhat aastat tagasi pool meie metsadest tammikuid, sest tolleaegne soojem kliima sobis neile hästi. Koos põllumajanduse arenguga jäi tammikuid vähemaks. Tamm kasvab meelsasti viljakal ning parasniiskel mullal ja see näitas kätte kohad, kus alepõllundust arendada. Mets maha võtta ja põlluks muuta.
Kuid me teame, et Läänemaal, Saaremaal ja mujalgi on tammikuid säilinud. Kehval ning väheviljakal pinnasel kasvavad tammed on madalad jändrikud, see on neid säästnud. Ei saa sellistest isegi õiget tarbepuud.
Varasema valmimisega puudel tõrud juba pudenevad. Väärt toiduaine ja talvevarudeks väga paljudele metsaelanikele, nii karvastele kui sulelistele – metssigadele, mäkradele, oravatele, lindudest mänsakule ja tamme suurimale levitajale pasknäärile.