Fotod: Arne Ader
Kibuvits
Kibuvitsad hakkavad silma nii oma pikal õitseajal, kui viljunult - kasvukohaks kuivemad niidud või hõredamad ning samuti kuivemad metsad, loopealsed ja üldse lubjarikkamatel muldadel.
Meie looduses kasvab neid üle kümne liigi nii kodumaiseid, kui kultuursortidest metsistunuid ja seega kodunenuid liike. Omamaistest nimetagem: harilik kibuvits, mets-kibuvits, koer- ja kutsik-kibuvitsad.... Metsistunutest on meil kõige tuntum kurdlehine kibuvits e kartuliroos oma kurruliste ja kartuli lehtedel veidi sarnanevate lehtedega. Vilju võrdle Arne piltidelt.
Taimeteadlased nimetavad kibuvitsamarju tõrsikuteks. Tõrsik ise on tugeva viljalihaga, mille sees on peidus karvased pähklikesed. Viimased tuleb toorelt söömisel enne välja urgitseda. Värskelt on maitsvad kurdlehise kibuvitsa lihakad ja suured viljad. Rändlinnud peavad nendest samuti lugu
Kuivatatud viljadest valmistatakse vitamiinirikast ja organismi vastupanuvõimet tugevdavat teed, mis on päris maitsev.
Kurdlehine kibuvits