looduskalender.ee

 

Kalakajakad Saadjärvel. Vooremaa

 

Sookask

Betula pubescens

 

Puuks sirguvad meil kaks kaseliiki – arukask ja sookask. Nagu nimigi viitab kasvavad sookased niisketel ehk suisa soistel turbamuldadel. Arukase nimi viitab samuti kasvukohale ehk aru- või mineraalmaale.

 

Nimetatud puudel pole kerge vahet teha. Oleme harjunud, et arukase oksad on rippuvad, aga sookasel püstised. Lehed on arukasel rombjad, sookasel ümarad. Sageli trehvame aga looduses nende liikide ristandeid, kus mõlema liigi tunnuseid. Kuivendatud soodes kasvavad mõlemad liigid läbisegi.

 

Sookased on arukaskedest aeglasema kasvuga, jäävad madalamaks ning nende iga on samuti lühem. Tüvekoor jääb kuni kõrge vanuseni siledaks ning valgeks, vaid aastatega moodustub tüve alaosale tumedamat korpa. Sageli leiame puuvõras tuuleluudasid.

 

Kui suvekuumal päeval kase koort katsuda tundub see meeldivalt jahe, aga talvepakasega tundub, et õhkuks justkui sooja. Valge kasetoht kaitseb puud läbi aasta. Selline kohastumus võimaldab kasel taluda äärmiselt tugevaid pakaseid.

 

Põõsakujulisteks jäävad vaevakask ja madal kask. Meie ainsaks väärispuuks on maarjakask, aga nimetatutest räägime tuleva aasta varasuvel.

 

Sookaasik