Fotod: Arne Ader
Kuldnokaparv elektritraatidel
Põhja- ja kirdepoolsete alade kuldnokad rändavad meilt läbi kuni detsembrini ehk püsiva lumekatte saabumiseni. Kuldnokad on enamalt jaolt päevarändurid. Pesitsusaladelt asutakse sügisrändele aegsasti, liigutakse vähehaaval talvitusalade suunas sagedate peatustega - kõik oleneb toidulauast, ilmast ja teistest teguritest. Talvitusaladeks on Holland, Belgia, Inglismaa, Iirimaa... ja igal aastal jääb vähearvukas kuldnokkade kontingent meile ka talvitama.
Kuldnokkade talvist sulestikku on pildil kenasti näha: lisandunud on heledate tähnide hulk ja kasvanud nende suurus. Tähelepandav erinevus on isas- ja emaslinnu silmade ümbruses ja noka värvuses. Emaslinnu silmaiirist ümbritseb hele sõõr, isaslinnul on nimetatu ühtlaselt tume. Emaslinnu noka tüvikuots on roosakas või kollakasvalge, isaslinnul sinakat tooni. Ainus, mis on püsiv - vanaroosa jalgade värv.
Kuldnokk viirpuul
Määra, huvi pärast, pildil oleva kuldnoka sugu.
Kuldnokad on kiired lendajad ja üldiselt ei soodusta see eluea pikkust nii jääb keskmiseks vanuseks vaid paar aastat. Nad konkureerivad lennukiiruses pääsukestega, mis võib küündida 75 km/h.