Foto: Arne Ader
Sinitihane
Sinitihaste talviseks arvukuseks hinnatakse alates sajaviiekümnest tuhandest linnust.
Kaalu on sinitihastel pea poole vähem, kui Rasva-Antsudel, mis jääb kümne grammi ringi. Osa talvitujatest koguneb inimasustusele lähemale. Talvises looduses kohtame sinitihaseid suurtes roostikes.
Sinitihased on hommikvirgad. Kui esimesed rasvatihased toidumajas käinud, on ettevaatlike, arglikumate, kuid käbedamate sinitihaste järjekord. Haarab kiirelt seemne ja läinud ta on.
Taevasinist lagipead ümbritseb valge peapael ja põsed on valged (isaslinnud turritavd vahel oma pealae siniseid sulgi). Must silmatriip ning lõua all must laik, kuklal veidike sinakat. Selg rohekalt küütlev, saba- ja tiivasuled tumedamalt sinised. Kõht kollane, sellel märgatav tumedam triibukene.
Talve veedavad juba pesitsenud vanalinnud koos ja on väiksusest hoolimata vajadusel riiakad, et omale toidulaual koht välja võidelda. Väikest, aga teravat nokka ja küüniseid mõistavad suuremad ning aeglasemad linnud peljata küll.