looduskalender.ee

Lambad lörtsisajus. Otepää kõrgustik

 

Küllap ehmatab talv end neljapäeva hommikul kell 7.30 Eestimaale jõudes poolsurnuks kui märkab haljendavaid aasu, vihmapisarais puudesalusid ja soojusest õhkavat maad. Aga loodame, et pööripäev pöörab natuke ka ilma ja kingib meile lumesuhkrus jõulud.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Ei, aasta tagasi poleks meist keegi uskunud, et ükskord jälle igatseme lume järele. Just oli möllanud Monica, hanged olid aastavahetuseks pea aknani. Lumelükkamise higi ei kuivanud hetkekski palgelt. Nüüd on see kõik vaid kui ilus jõulumuinasjutt. Tänavused jõulutuled helgivad vastu ilmatu suurtelt lompidelt, jääkirmetki näeme vaid mõnel tahedamal hommikul. Juba terve nädal on meid äratanud koputav vihm aknale. Põuane maa Ida - Eestis neelab vihmapisaraid mõnuga, Emajõgi ei ole märkimisväärselt veel kerkinud, ikka paistab siin-seal kaldakive. See-eest Soomaa rahvas loeb jälle üleujutuse sentimeetreid ja seab korda kanuusid. „Viies aastaaeg 2“ on seal täies hoos, üle Karusekose rippsilla minekuks on vaja pika säärega kummikuid. Läti piiri äärsed loomapidajad peavad igal hommikul nõu, kuidas heinapallid niidumerest kätte saada. Aga võimalik, et varsti võib loomad mõnusale rohelisele karjamaale ajada, sest näiteks Tartus niidab linnarahvas juba muru.

 

Nädala nägu: Palju vett ja vähe lund

 

Meri kõrge, ujutab maad

Soomaa veetõusu põhjus on ilmamees Gennadi Skromnovi sõnul lihtne. Merevesi on meetrijagu kõrgem tavapärasest ja Pärnu jõe veel polegi kusagile voolata. Vesi Soomaal on viimase kahe nädalaga vihmasadude tõttu tõusnud, aga üle meetri ja nii käib vesi üle teede ning jõed voolavad paikades, kus nad vaid kevadel teed rajavad. Soomaal on üleval ka juba üleujutuskaamera, mille kaudu saab tõesti vaadata, millal kanuumatkale minna. Küllap on soometsades palju vaatamisväärset, sest sellise uduse ilmaga ja lehitul ajal on kõik samblad ja samblikud puudel hästi näha. Kenad ja värvikirevad on puuseened. Kenasid erksaid vääveltorikuid näeb ka Põhja - Eesti lehtmetsades.

 

Punetab lodjapuu

Tavatu on aga tõesti see veetaseme erinevus Emajõe ja Pärnu jõe vesikondades. Pille Tammur ütleb, et nii madalat Emajõe taset tema talvel ei mäleta. Jõgi on sügaval kallaste vahel, jõekaldaid palistavad aga sügavad kährikurajad. Kaldavõsas annavad tooni kaunid erkpunased lodjapuumarjad, mis on kui jõuluehteiks sügavas jõuluvaikuses loodusele. Ja tõesti ainsad, kes häält teevad on lupsu löövad kalad Emajões, kätsatav harakas ja metsarajal tammuva inimese üle pahandav musträhn. Veel eelmisel nädalal kostis Laeva rabast ka tedremulinat, aga paksus vihmasajus ei taha isegi keevaverelised tedrekuked häält teha. Ja küllap ongi õige auru kevadeks hoida.

 

Metsmaasikad

 

Kitsed ja metssead tahavad hingetõmbeaega

Lastega matkarajal käinud Vahur Sepa sõnul olevat kitsed ja metssead nii otsa saanud, et peame ilmavanalt paluma, et ta sel aastal tõesti väikest lumevahet peaks. Küllap märkab sigade arvu vähenemist igaüks oma maakodu õuelt – kui igal aastal pidasid sel ajal sead tuhnimisrallit mutimullahunnikute vahel, siis sel aastal „künnivagusid“ pole, ehk vaid kusagil saartel ja mõnel pool vähema mulluse lumega Võrumaal. Kui nii jätkub, siis ei saa jahimehed valge jäljeraja puudusel ka hunte saakloomade arvule vastavaks kütitud. Ja mis veel – isegi kui lumi peaks praegu tulema, soodustab selline külmumata maale sadanud lumi tohutut hiirte arvukuse tõusu.

 

Õitseb ristik ja ristirohi

Kogu lumi, mis eelmisel nädalal taevast pudises, sulas välgukiirusel. Maa on veel nii soe, et kaunis lumehelbekirme üle poole tunni sel ei püsi. Ja kui labidas mulda lüüa, näeme, et maa pole veel sugugi külmunud ning vihmaussid vonklevad meile vastu juba 10 cm sügavusel. Siiski, putukarahvast pole enam näha olnud ja teodki on sügavale maapõue pugenud. Peenral haljendavad rõõmsalt sellerid ja talisibulad, taldrikurõõmu paistab jätkuvat jõuludeni. Tuulevarjulistes paikades õitsevad veel ristirohud ja ristikudki. Ja toomapäeval, 21. detsembril, ärge siis muude koristustööde kõrval unustage vahetamast kerisekive. Mikk Sarv tuletab meelde, et see päev on ka hingelise puhastumise päev. Kindlasti tehke korda oma esivanemate hauad. Tehke puhtaks kodus kõik kolded ja lõõrid, et majad hingama pääseks. Sellega koos puhastub ka oma hing ja tee on valla jõulurõõmu tulekuks.

 

Lodjapuu punased marjapöörised

 

Taimejutt: Puurahvas

Elas kord rahvas, kes uskus, et puud on nende vennad ja õed. Kui nad olid üksteisele väga lähedal, ütlesid nad, et on teineteise juures. Kui keegi neist oli kuhugi kaugele läinud ja ei olnud teiste juures, öeldi, et ta puudub, nagu oleks ta tagasi metsa teiste puude juurde läinud.

Nii, nagu inimesed võisid puududa, arvati, et ka puud võivad metsast tulla ära inimeste sekka. Kaks puud olid rahvale kõige kallimad. Nendeks oli valguse puu, valgetüveline kasepuu ja sügava pimeduse puu – kuusepuu. Nendel puudel oli õigus veeta koos inimestega aasta kõige valgem aeg, kui ladvast kuni kännuni toodi tuppa kasepuud ning aasta kõige pimedam aeg, kui kuusepuu kutsuti samuti ladvast kuni kännuni inimeste sekka oma hea lõhnaga seltsi pakkuma.

Ja nüüd arvake ära, mis rahvas see on.

 

Tsitaat:

Jõuaks, jõuaks jõulud tulla, pühad tulla pikemaksi, lumevalgust valla päästa