Fotod: Arne Ader
Turbasammal
Kuidas turbasamblast turvas saab?
Turbasammaldel pole teadupärast juuri. Taimed kasvavad endid meile nähtavast, maapealesest poolest - alumised osad turbasammaldest kõdunevad. Tekkivas tihedas turbakihis jääb õhku väheseks, nõnda ei lagune taimeosad täielikult ega teki muld vaid turvas, mis koosneb poollagunenud taimeosadest. Meie rabad kasvatavad oma turbakihti ümmarguselt millimeetri jagu aastas, aga aastatuhandetega on seda saanud kolm-neli meetrit, paiguti muidugi kordades rohkem.
Turbasamblaid kasvab meil märkimisväärne hulk – 37 liiki, nad on kõik väga sarnased ja täpsemaks määramiseks vajame asjatundjat ning mikroskoopi. Värvuski sõltub aastaajast ja eelkõige vee hulgast – vaheldudes erkrohelisest, tumepunase või pruunini. Taim võib enda veekogumis rakkudesse ladestada kuni paarkümmend korda oma kaalust enam vedelikku.
Nõnda elavad turbasamblad edukalt üle põuaperioodid, aga siis muutub nähtav värvus heledamaks.
Turbasamblad. Männikjärve raba, Endla soostik