Foto: Arne Ader
Tutt-tihane
Väga harva kohtame tutt-tihaseid lindude söötmise kohtades, trehvamine on tõenäolisem, kui meie toidumaja läheduses on okaspuumetsa, eriti männikuid. Tutiga tihased on väga paiksed ja võivad oma elu mööda saata vaid ühes metsatukas, noorlinnud ikka teevad vastu talve väiksemaid rännakuid. Talveajal liigutakse väikestes salkades ning toidumaja külalisi pole üldjuhul rohkem kui paar lindu.
Arvukus polegi nii väike, kõikudes veerand miljoni talvituva linnu ringis. Meie saartele satuvad tutt-tihased väga harva.
Tutt-tihaste vanalinnud kannavad musta-valgekirjut peatutti, sellist kaunistust teistel tihastel pole, lisaks kõigele liigutab linnuke oma tutti vastavalt meeleolule. Väikelindudele tavapäratult on tutt-tihase silmad punakad. Vaikne, peen sirin, mida männikus kuulda, võib kuuluda just tutt-tihasele. Koorepragudesse on linnud omale talveks varusid kogunud, eks nad seal siis toimetavad.