looduskalender.ee

 

Lumehelves kindal

 

Lumesaju eelduseks on miinuskraadid ning pilvedes temperatuur selline ongi. Lumehelbe keskmeks on kondensatsioonituumake ehk imepisike tolmutera, mille ümber veemolekulid kinnituvad. Külmunud vesi on heksagonaalses - kuuekandilises olekus kõige stabiilsem ehk sellise kuju moodustamiseks kulub  vähem energiat. Kõik lumehelbed kasvavad pilves sarnase skeemi järgi.

 

Lumehelbed on nagu plaadikesed ja tekivad paari külmakraadi juures. Temperatuuri langedes viie külmakraadini moodustuvad nii jäänõelad, kui kristallsambakesed. Pakaselise ilmaga, kui külma 15 kraadi näeme üliõhukesi plaadikesi, mis katavad maa ülikoheva lumevaibaga. Teadlased pole suutnud veel mõistlikult seletada, miks mõnekraadine temperatuurimuutus tekitab täiesti erineva kujuga lumekristalle.

 

Lumehelbed koosnevad läbipaistvatest kristallidest, miks siis lumi valge on? Valgus peegeldub lumekihi kristallpindadelt tagasi, vaid väike osa valgusest neeldub ning sestap paistab lumi meile valgena. Selge sinise taeva korral on lumevaip sinakas ja kaunil päikeseloojangul võtab lumelagendik oranshika varjundi. Valgusest sõltuvad värvid.