looduskalender.ee

 

 

Kolm kühmnokk - luike lendab valju tiivavihinaga üle Võrumaa Ilmamäe. Loodesse, otsima vaba vett. Kohe nende kannul rebeneb talveunepadi ja taevast hakkab pudisema suuri valgeid lumesulgi.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

 

Veel enne, kui taevataat valge valguse külvamisega pihta hakkas, said maa ja ilm nautida eht kevadet. Lumikellukesed olid peaaegu tilisema hakkamas, nende valged uudishimulikud ninad piiluvad veel praegugi lume alt. Pidevad vihmasajud olid vesiheina lopsakalt kasvama pannud ja mõne päeva pärast oleks nendegi tähesilmad lahti läinud. Eriti kevadiseks muutusid aga puud, hobukastani pungad leemendasid vaigust, õunapuude pungad on kohati suisa pakatanud. Sireli ja magesõstra pungade vahelt paistab aga kevadrohelist. Ja teisipäeval helistas Kaja Kübar Pärnumaalt ning ütles, et vend on leidnud lepikust kollase liblika! Pühapäeva õhtul vudis naabri õuel siilipoiss, püsiv sulailm või hulkuv rebane oli ta talveunest üles ajanud.

 

Tormiootus

Juba teisipäevase tuisu tuiskamistes oli aimata, et tormikeseks kerinud tuuled toovad edelakaarest jälle tohutu veemassi Pärnu tänavatele. Kuid pidevate tormisutsude tõttu on suurem huvi raugenud, meri kerkis sel nädalal selle talve kõrgemaile tasemele – 4. jaanuari õhtul koguni 160 cm. Rannarajooni tänavatel sulises vesi ja torminautlejad said seda ka nautida. Koguni ühe lapsi täis auto pidid päästjad veeväljalt päästma. Suurem veemöll jäi tulemata ja mere jõud rauges mõne tunniga. SPA pääses vaid kerge ehmatuse ja liivakottide tassimisega. Kuid pidevad lõuna - ja loodetuuled pole lasknud Soomaal vihmavett ära voolata ja nüüd hakkavad Pärnumaa veeväljad kaanetama. Iga - aastane talvehaku - tarkuse meeldetuletamine pole siinkohal üleliigne, ärge minge ise ega laske lapsi nõrgale jääle! Korraliku uisutamisjää saame ikka paarikümnekraadise pakasega. Eriti ohtlikud on praegu lumekihi alla peitunud veekogud.

 

Kotkakaamera ja linnuvaatleja lehekülg

Tänavu on talvine merikotkaste toitmisplatsi kaamera pisut hilisema stardiga kui varasematel aastatel. Kaamera sai paika 8. detsembril, aga hääl hakkas toimima alles uue aasta alguses.

Kuid ega sellise suure sulaga kotkad veel toitmisplatsidel käigi. Nädala alguses nähti veel kõikjal Eestis ka hiireviusid. Sel aastal on uudiseks see, et kaamerapilti hakatakse parasjagu põnevale kotkale suunama ja suurendama , küllap see loob uusi põnevaid hetki tugitoolilinnuvaatleja ellu. Kaamerapildi leiab üles nagu ikka, aadressilt www.looduskalender.ee

Samas on uus aasta toonud veel ühe linnuvaatlejaid rõõmustava uudise. Koos aastavahetusega avaldab tuntud lindur  Margus Ots oma linnuvaatlustel avastatut www.linnuvaatleja.ee . Ta on selle aasta sihiks seadnud enam kui 267 linnu kohtamise, mis on uus rekord ühe vaatleja poolt aasta jooksul kohatud lindude arvus. Praegune rekord on 2009. aastast Uku Paali käes. Aktiivne linnuvaatleja, kes külastab kogu aasta jooksul regulaarselt parimaid linnuvaatluspaiku üle Eesti, märkab aastaga umbes 230 linnuliiki, kõvasti vaeva nähes võib kokku saada 250 liiki ja hea õnne korral võib tulemus ületada 260 liigi piiri.

 

Põldvarblane: kastanpruuni mütsiga, valgel põsel must laik.

 

Talvine linnuloendus

Kel lusti, õues konnata, neid kutsub Ornitoloogiaühing tegema järjekordset kesktalvist veelinnuloendust. Sellel aastal on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 14 - 15. jaanuar. Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, kuna osadel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla. Küll aga palutakse enda käigud sättida võimalikult kesksete kuupäevade lähedale. Kokkuvõtte palub ornitoloog Leho Luigujõe saata ankeedivormis, mille leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt. Samas on ka 2011.a. loenduse kokkuvõte. Loendussektorite kaardid ning varasemad aruanded asuvad aadressil http://www.eoy.ee/node/109. Vaatlustulemusi oodatakse elektrooniliselt: leho.luigujoe@emu.ee või postiga, aadressil: Eesti Ornitoloogiaühing, Talvitavad veelinnud, Veski 4, Tartu 51005.

 

Koduvarblane (isaslind): halli mütsi ja halli põsega.

 

Eesti allikad:  Allika-aasta

Sel aastal tahan kirjutada Eesti joogivee allikatest. Sellistest, kuhu minna, et kaasa tuua kanistritäis puhast vett selle asemel, et osta poest pudelivett. Igaühe enda poolt toodud allikavesi on kindlasti keskkonnasäästlikum, kui see, mida firmad pakuvad. Lisaks saate igal nädalal meeldiva looduselamuse. Kas saaksite aidata leida allikad, millest võetakse praegu joogivett? Kui see koht on kohalike pühapaik, siis andke ka sellest palun teada. Kas on mõni selline allikas, millest teie vanemad on vett toonud, aga mis on nüüd kehvas seisus maaparanduse, võsastumise või reostuse tõttu? Saatke teavet mulle aadressil loodusenaine@hot.ee. Põnevamatest allikalugudest annan siin leheküljel teada. Tänan juba ette!

 

Tsitaat: