looduskalender.ee

Metsisekukk

 

Talvisteks metsiste trehvamise tüüpkohtadeks on tihemini männikud, suuremate soo- ja rabamaastike ümber, kus inimhäirimist vähem. Metsis on meie suurim kanaline, selline jässakas, täiskasvanud kukk võib kaaluda nelja kilo ringis, kanad on üle poole kergemad. Jalad on metsistel kaetud karvataoliste sulgedega. Talveks need tihenevad ning varvaste külgedele kasvavad sarvliistakud, mis aitavad jäistest  männiokstest kinni hoida ja paksul lumel kergemalt joosta. Tegutsevad talvelgi maapinnal, kui lumikate paksus kasvab jäävad põhitoiduks vähese toiteväärtusega männiokkad.

 

Uhke vaatepilt – hanesuurune metsalind puu otsas. Ühe toidukorraga tuleb okkaid süüa vähemalt paarisaja grammi jagu. Kõvade ja teravate okaste „jahvatamiseks“ vajavad linnud kanalistele omaselt väikeseid kivikesi, sestap võib trehvata metsiseid kõrvalisel lumest lahti lükatud kruusateel nokitsemas. Jalad on metsistel kaetud karvataoliste sulgedega, mis talveks tihenevad ning varvaste külgedele kasvavad sarvliistakud, mis aitavad jäistest  männiokstest kinni hoida, kui kaharas männiladvas ööbitakse ja lumevaibal kergemalt joosta.

 

Rebase, kähriku ja metsnugise arvukus on suur ja nende kiskjate tõttu on metsist arvukus madalseisus. Muidugi jahivad metsiseid ka hunt ja ilves... Talvist arvukust hinnatakse kolme tuhande linnu ringis.

 

Metsisekana