Luts
Uurisime Vladislav Korzetsilt, kuidas on olukord lutsu kudemisega? Kümmekonna päeva eest polnud jõgedes veel kudemine alanud. Veetemperatuur oli detsembris kõrge, aga nüüdseks peaks soojätkamine käima.
Luts on kunagi merest magevette elama asunud tursklane. Elupaigaks on valitud hapnikurikka, puhta- ja külmaveelised veekogud. Meil asustavad lutsud umbes sadat järve ja jõge ning riimveelisi merelahti.
Keha on lutsul pikk ja paindlik, libedalt limaga kaetud, peened soomused paiknevad naha sees. Laia ja lameda peaga, alalõugadel on tursale omased lühikesed poised, silmad suht suured. Poole kehast moodustab justkui saba, esimene seljauim on lühike, teine pikk, ulatudes sabauimeni nagu pärakuimgi. Seljavärv kollasest, tumepruunini, küljed „mustrilised“ ning kõhupool valge.
Suguküpseks saavad kolme.... viie aastaselt ja on siis vastavalt kolmekümne kuni viiekümne sentimeetri pikkused. Kui jõgedes lutsukude käib, siis järvedes jääb see tavaliselt veidi hilisemale ajale. Peipsi lutsude „pulmaaeg“ kestab kuni seitse nädalat. Koelmud rajatakse kruusa-liiva põhjale, kus vesi liigub, aga veesügavus võib olla väga erinev. Tursalistele omaselt on mari väga peenike ja teda on palju. Kalamarja haudeaega vältab kolm kuud.
Luts on väga maitsva, valge lihaga dieetkala. Kalamari on sibula ja hapukoorega rukkileival väga hõrk, meil vähe pruugitud delikatess.