looduskalender.ee

Minu aastanimekirja lisandus veebruaris 14 linnuliiki, kokku on neid nüüd 119. Peaagu kõik kohustuslikud talveliigid on juba ära nähtud ja kuna ka õige mitmed varased saabujad (talvitama jäänud isendid) on juba nimekirjas, siis ilmselt märtsis eriti palju liike juurde ei lisandu. Kohustuslikest talveliikidest on puudu veel vaid mägi-kanepilind, kelle vaatlusi on käesoleval aastal Eestis teada ainult 2, aga keda ongi palju lihtsam hoopis hilissügisel leida. Pigem hakkab muret tegema roherähni puudumine ja seda just sel põhjusel, et kas tõesti on liik meilt kadumas. Veebruarikuise põhjaliku otsimise tulemusena ei leidnud Saaremaalt, kus see liik regulaarselt veel esineb, mitte ühtegi isendit. Aprilli alguse retked näitavad, kas roherähn Eestis veel üldse pesitseb. Loodetavasti ikka leiame mõne paari.

Ma pole varem eriti usin talvepunktide korjaja olnud, aga huvi pärast lõin kokku kõik möödunud talve jooksul (01.12.2011 – 29.02.2012) kohatud linnuliigid ja sain tulemuseks 131 liiki. Kuna detsember oli väga soe, siis sain talvepunktideks terve rea kahlajaid (nt heletilder, punajalg-tilder, plüü, leeterüdi, merisk, liivatüll) ja veelinde (nt mustlagle, soopart, luitsnokk-part), keda üldjuhul talvekuudel meil ei kohta. Kuna varem ei ole ühe talve võistlust peetud, siis ei oska hetkel kindlalt ütelda, et kas 131 liiki on ehk ühe talve jooksul kohatud liikide rekord Eestis? Kui oleks teadnud, et korralik rekord on tulemas, siis oleks võinud tegelikult vähe rohkem talvepunkte bongamas käia. Vähemalt kümmekond suhteliselt lihtsat liiki oleks detsembris vabalt veel võinud näha. Aga, talveliikide pärast ei hakanud ma rapsima, eesmärgiks on ikka kogu kalendriaasta tulemus.

Kui aus olla, siis rapsimist on aasta alguses ikka päris palju olnud. Kuna mitmed linnuvaatlejad on küsinud, et kui palju retkekilomeetreid ja –tunde on mul juba kogunenud, siis olgu need siin ka ära toodud: retketunde jaanuaris 154 ja veebruaris 93 (suuremaid ülesõite pole aja sisse arvestatud), sõidukilomeetreid jaanuaris 5229 ja veebruaris 3544, jalgsi retkekilomeetreid jaanuaris 146 ja veebruaris 42. Peab kahjuks tunnistama, et autoga on liiga palju sõidetud ja jalgsi ehk liiga vähe. Samas on linnuvaatlemine pigem ühe koha peal staiamine, mitte matkamine ja ilmselt jalgsi läbitavate kilomeetrite hulk oluliselt ei kasva. Üritan edaspidi aga vähem sõita ja rohkem tunde vaatlemas olla. Päevad lähevad pikemaks ja vaatlustunde koguneb aprillis ja eriti mais kindlasti palju rohkem. Mai lõpus parimal ajal tulevad taas ka mõned 24 tunnised päevad.