Niidu – kaelustäks 17.05.2010 Vaisi, Läänemaa (pildistas Margus Ots).
Veebruari alguses oli jutuks, et kaelustäksi (
Saxicola torquatus) alamliigid on omaette liikideks
splitatud ja et
linnuharulduste komisjon (HK) kavatseb lähiajal kõik Eesti kaelustäkside vaatlused uuesti läbi vaadata ning võimalusel täpsed liigimäärangud kinnitada. Nüüd on see töö siis tehtud ja peab tunnistama, et HK on varem head tööd teinud ja kõik varasemad otsused jäid jõusse.
Ida- ja kagupoolse levilaga
niidu-kaelustäksi (
Saxicola maurus) on HK andmetel Eestis kohatud 9 korda. Kolm esimest leidu on järgmised:
21.05.1990 Kääriku – Pülme, Valga maakond, isaslind, alamliik variegatus (Tarmo Evestus).
21.05.1993 Riguldi, Läänemaa, isaslind (Mauri Leivo, Harri Kontkanen, Lasse J. Laine, Olli-Pekka Pietiläinen).
28.10.1995 Sõrve säär, Saaremaa (Lauri Mäenpää, Jan Nordblad, Mika Bruun, Jyrki Lausamo).
Lõunapoolse levilaga
euroopa kaelustäksi (
Saxicola rubicola) on meil samuti 9 korda kohatud ja kolm esimest leidu on siis järgmised:
14.04.2001 Undva, Saaremaa, emaslind, ad. (Pekka Fagel, Matti Rekilä, Ira Teräspuro, Pekka Hänninen, Birgit Petrow) (Foto).
23.04.2003 Sõrve säär, Saaremaa, emaslind, ad. (Matti Rekilä, Ira Teräspuro, Mika Bruun, Jukka Hatva, Jukka Riihelä) (Foto).
15.04.2006 Undva, Saaremaa, emaslind, ad. (Sampo Kunttu) (Foto).
Lisaks on HK andmetel Eestis neljal korral vaadeldud ka määramata kaelustäksi. Kõiki HK poolt aktsepteeritud vaatlusi näeb
HK veebilehel.
Kaelustäksi määramine polegi kõige lihtsam ülesanne. Liigi täpseks määramiseks tuleb kindlasti ka päranipuala mustrit detailselt kirjeldada (niidu-kaelustäksil on päranipuala ilma mustrita, euroopa kaelustäksil tähniline) ja selleks peab lind õige lähedal olema. Isegi fotodelt ei pruugi liigi määramine alati võimalik olla. Istuva linnu päranipuala pole ju tiibade vahelt hästi näha.