looduskalender.ee

Mägraurg.

 

Talve hakatusel topitakse urusuud korralikult risu, lehtede ja pinnasega kinni. Mägrad magavad talveund, mitte ei tee talveuinakut.

 

Sellest hoolimata ärgatakse vahepeal üles, vahetatakse mägralinnakus magamiskohta ja kui õhk „paksuks“ kipub minema, tuulutatakse pesa.

 

Päikeseliste ilmadega käiakse pesast väljas. Mäkra talvel pesa juures näha on raske nagu suvelgi, mil liikumist alustatakse päris hämaras. Talvega kaotavad loomad kolmandiku oma sügisesest kehakaalust, mis võib täiskasvanud loomadel küündida kuni kaheteist kiloni. Kevadeks jäävad mägrad päris saledaks.

 

Märtsis–aprillis saab mägramamma pojad. Keskeltläbi on neid kaks...kolm ja väikestele isaslooma lähedale ei lasta. Talvepesa perekonna moodustavad üldjuhul täiskasvanud paar, mõni noor emasloom või mitu ning eelmise kevade kutsikad. Pesakoridor on mõnekümnemeetrine, milles puhtust armastavatel loomadel on mitmed heinte ja lehtedega vooderdatud magamiskambreid. Pesasse on paar–kolm sissekäiku. Mäkrade pesi on väga erinevates puistutes. Tähtis on, et põhjavesi oleks sügaval.

 

Looduses on üle saja sissekäiguga ürgseid mägralinnakuid, mis arvatakse olema kuni tuhande aasta vanused. Muidugi on suur osa sissekäike kinni langenud ning seal võib elada õige mitu eelnevalt kirjeldatud perekonda. Sama linnaku äärealasid kasutavad nii rebased kui kährikud ja elu on näidanud, et saavad ilma tülitsemata hakkama...

 

Arvukuseks hinnatakse kuskil kolm...neli tuhat isendit.