Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Märtsi neljas nädal

26.03.2012 - 23:17 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas: Arne Ader, loodusemees.ee
 
Eesti maarahvakalendris kutsutakse märtsi urbekuuks: käes on pajutibude aeg!
 
Selge rõõm on see, mis paneb haneparved taevaveerel edasi-tagasi saalima. Kevadkaagatus, kevadlehvitus, kevadtervitus – rõõmu on igas hõikes, igas tiivalöögis, igas lennupõikes. Kevad paneb südame kiiremini tuksuma, sinilille silmi avama, lõokese täiel rinnal hõiskama.
 
Nädala neli ilmamärki:
metsvindi laul,
märtsikellukese valgus,
väike - koerliblika kirju tiib
ja viies aastaaeg Soomaal.
 
Kui ma teisipäeval linnulaululiselt Saksamaalt tagasi jõudsin, üllatas mind kõigepealt kodumaine linnukontsert. Vaikivasse Eestisse olid nädalaga jõudnud kohale kõik rõkkavhäälsed. Tõsi, metsvinte ja rästaid veel nii palju laulmas pole, kuid lõokeste laulutuurid on täies hoos ja kuldnokkade kisakoori vilepoisid ei vaibu hetkekski. Tihased ja rohevindid on pöörased. Jah, ja meie hoov oli lindudele nii mahajäetuna tundunud, et harakas oli pununud paarikümne sentimeetri jagu uut pesa. Isegi veel kolmapäeva hommikul tuli ta pikkade oksaraagudega ja punus neid pesakägara sisse nii innustunult, et lasi end isegi binokliga jälgida. Kuid kui lapsed murule jooksma pääsesid, siis oli punumistööl lõpp ja kartlik linnuke läks mujale oma pesa ehitama. Üks põnev tegelane oli tagasi ka Aotähe mängumaja juures – vesihalli kuuega punapea sehkendas selle päikeselisel küljel. Nurmkana nokitses varblaste pudistatud kaeru, aegajalt võttis rüübet lumesulavee lombist, ajades vee allakummutamiseks pea kuklasse nagu tõeline kana.
 
Kärmemad kuldnokaisandad on jõudnud koduõuele. Nüüd valvatakse hommikutundidel kiivalt oma pesakasti.
 
Liblikad ja linnud
Aegajalt allapudisev lumi ei suuda enam lindude hoogtulekut peatada. Ranniku - Eesti on täis siia-sinna sahmivaid hanesid ja luiki. Aga ka sisemaale jätkub hanekolmnurki ja neljapäeval nägin isegi, kuidas 40 laululuike liuglesid Kärkna kloostri juures üle taeva. Sookured on tagasi, enamasti on nad juba paarikaupa ja õhtuhakul kostab rabast kaugeid armuhõikeid. Rabast kostab igal hommikul ka lakkamatut tedremulinat, mäng on täies hoos. Ja koguni esimeste valge - toonekurgede tulemist olla märgatud. Esimesed metskurvitsad teevad lennutuure ja laulurästas on tagasi. Õuerahva silm on näinud Lääne - Eestis mitmel pool ka koerliblikaid ja Saaremaal isegi lapsuliblikaid. Ärganud kärbsed püsivad veel esialgu seespool klaasi.
 
Heledal häälel
Aga põhiline on, et kui eelmisel nädalal pakkusid linnud vaid silmarõõmu, siis sel nädalal nad laulavad. Laupäeva hommikul rattaga Tartu külje all sõitmas käies tundus, et iga ruutmeetri sinitaeva kohta jagus üks laulev lõoke. Üksteisest lauldi üle ja kohati tundus, et kogu maailma lõokesed on siia oma laulupidu pidama tulnud. Võimalik, et see kaunishäälte koor on veel rändel, aga ehk jäävad mõned ka siia heinamaadele. Igatahes kükitavad pika suletutiga kiivitajad küll tühjade ehituskruntide loiguservadel justkui oma tulevase kodu rajajad, õhku tõusevad nad viimasel hetkel ja siiski ei lahku nad oma laperdaval lennul kaugele.
 
Lumest tärkav rohelus
Kõige enam edenes möödunud nädalal elu taimeriigis. Lumi sulas Lõuna - Eestis üsna olematuks ja temperatuuri kerkimine päikesehetkedel üle kümne kraadi pani „taimevere“ liikuma. Murulauk ja talisibul pistsid rohelised ninad välja. Peenral õilmitsevad lumi - ja märtsikellukesed. Pajutibud on kõikjal põõsastel, lepa - ja sarapuu - urvad venivad, aga tolmamiseks vajavad nad suuremat hulka päikesepaistet. „Rabas pistsid oma pintslikesed välja ka tupp - villpead, aga nad veel ei õitse,“ kinnitab Kaja Kübar Nigula raba veerelt. Küll on lepikualune täis punaseid karikseene lehtreid, teisi uudiseid seeneriigist veel ei ole. Üks hädine vihmauss oli loiguserval ning esimesed rästikud väljas.
 
Lepistikes on ilmunud nähtavale esimesed erkpunased laigud: karikseente kausikujulised viljakehad
 
Näsiniine vanakese hukk
Minu palvel käis Kaja vaatamas minu lapsepõlve kevade - ennustajat – näsiniint, Nigula järve tee veeres. Ja... selgub et võõras ja olusid mittetundev Riigimetsa Majandamise Keskuse töömees on kuhjanud tormimurdu koristades puuhunniku igivanale näsiniinele – üle 50 aasta vana põõsas, mida on paitanud ka looduskaitse iidoli Eerik Kumari käed, põõsas, mille roosad õieehted kaunistasid paljude loodusalbumite lehti, on nüüd räsitud ja murtud okstega. Midagi on väga valesti meie looduskaitses, looduskaitsjad ei tunne enam, mida kaitsevad. Siinkohal vibutaks küll sõrme segadusreformide loojate ja kantslerite poole! Ja lisaks – ka ühe vanema looduskaitseala kevadetulemise laulu ei ole enam võimalik kuulda, kaitstava Nigula järve jääpind on talviti kalameeste poolt täiesti läbi puuritud. Varasematel aastatel oli kalapüük kaitsealusel Nigula järvel mõeldamatu. Olen varem kirjutanud, kuidas järv laulis kevadesünnitusvaludes, ahmis sissehingates õhku kaldalõhedest ja väljahingates kuulutas trompethäälel kevadet. Nüüd on see ajalugu.    
 
TSITAAT:
Paastumaarja viskab esimese sooja kivi vette. Sangaste
SOOVITUS: Maarjapäevast (25. märts) kuni jüripäevani (23. aprill) korjatakse arstirohutaimede juuri ja puupungasid arstirohuks, siis on nendel imettegev võim. 1. aprillil, karjalaskepäeval pidi hoolega silmas pidama, et võõrale midagi ei anta, siis minevat kodust õnn ära.
 
Sinialliku ohvriallikas
 
Eesti allikad: Sinialliku

Viljandimaa üks kuulsamaid allikaid on Sinialliku. Ramsi - Viljandi maanteelt 250 meetrit kagusse jääb Sinialliku järv. Piki järvekallast läheb jalgrada, mille parempoolne haru viib Sinialliku allikateni. Maanteelt minnes on allikateni kilomeeter.  Allikas on tuntud muistse ohvriallikana ja oma nime saanud kristallselge vee ning omapärase sinise varjundi tõttu, mis tingitud põhja settinud sinisest savist. Mida selgem on taevas ja vaiksem ilm, seda sinisem allikas. Rahvasuu räägib allika kohta loo mõisniku poolt võrgutatud sinisilmsest orjapiigast, kes endallikasse uputanud. Vanal ajal olnud allikast palk üle ja selle küljes nähtud vahel südaöösi rahapaja sanga, kuid keegi pole suutnud palki kergitada. Rahapaja saavat kätte vaid seitsme venna kaasabil. Siniallika veel usuti olevat tervendav toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte. Lapsepõlvest mäletan isa juttu, et sellesse allikasse ei lubatud kümblema minna.


Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.