Õueonu päevaraamat - aprill
Vahelduseks on hakanud paistma vahelduva pilve tagant vahelduv päike. Õueonu läheb, võtab reha ja vaatab, kas maa on märg või kuiv. Ja avastab õuelt mingid jäljed. Lähevad risti üle rohu, tulevad aia juurest ja jõuavad ojakaldani. Suured jäljed, üksteisest kaugel nagu oleks põder või kingadega karu olnud.
Põõsa all maad ka tuhnitud, sammalt üles aetud. Ei teiselpool oja, ei teiselpool aeda jälgi pole. Siis loeb Õueonu lehest, et linnas 50 kilomeetri kaugusel on karu jalutanud. Mehed saadetud otsima, otsinud ja otsinud, küsinud eide käest, aga ikka ei leidnud. Siis küsinud karutundja Peep Männili käest, et mis siis nüüd saab. Männil vastu, et karul karu aru. Õueonu pildistab jäljed üles, äkki ongi sama karu, aga siin lendama õppinud? Lendkaru? Võibolla keegi teab.
Õuel leidub veel veidi lund, millega end hõõruda. Õueonu ei võta veel lindude söögimaja maha, pistab sinna hommikuti päevalilleseemneid ja mõned sarapuupähklid. Rasvatihastel on nüüd oma tegemised, nemad eriti huvi ei tunne. Küll aga on ilmunud välja isaleevike, ja seejärel, mõne päeva pärast on ka emaleevike platsis. Küllap siis isane kelkis emase ees, et tal on söögilaud kaetud.
Õueonu saab olla uhke – on ühe kelkimise taga ja aidanud kaasa loodetavasti õnnelikult kulgeva ühenduse tekkele. Või kestmisele – kes seda teab. Isaleevike aga käitub keset päeva äkitselt kummaliselt, istub all klaasist õueukse taga, konutab, vahib sisse. Emakass Ooper vahib seest vastu. Õueonu avab ukse, kass volksab välja, piilub leevikest, too ei liigatagi. Õueonu tahab leevikese vaikselt kühvlile pühkida, et ta aia taha toibuma viia. Volksti! tõuseb lind lendu – ja läinud ta ongi. Polnud tal häda miskit. Imeline õu!
Saunas käies saab ikka veel end lumega hõõruda. Lõkketegemise avastas inimene varem, kui senini arvati, võibolla 1,7 miljoni aasta eest. Millal hakkas esimene inimene end lumega hõõruma? Õueonu võtab lindude söögimaja maha. Tuleb rähn, vaatab siit ja sealt, ja siis etteheitvalt Õueonule otsa. Õueonu läheb ja paneb söögimaja tagasi.
Ilm on nagu sandisent. Kevadet ei ole ja tundub, et ei tule ka.
Õueonu paneb lindude söögimajja sarapuupähkleid. Tuleb orav. Orava nimi on Lind. Miks muidu käib ta lindude söögimajas.
Tuleb ka rähn, napsab pähkli nokka ja läinud ta ongi. Kus ta küll kavatseb alasi leida, et tuum kätte saada?

Kel kõrvad, see kuuleb, kel silmad, see näeb, kel teadvus – kas see teab?
Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on „Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt „Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler.