looduskalender.ee

 

Kuldhänilane

 

Aprillis jõudis meile juba arvukalt uusi saabujaid ja minu aastanimekirja lisandus kuuga 70 liiki. Kokku on minu 2012.a nimekirjas aprilli lõpu seisuga 206 linnuliiki. Lisandus ka terve rida raskeid liike. Kõige rohkem vaeva oli ilmselt rabapüüga, kelle pärast sai Ida-Virumaal mitu korda käidud, enne, kui linnu lõpuks ära kuulsin. Kõige tulemuslikum retk oli aprilli keskel Saaremaal, kus õnnestus ära näha lapi tsiitsitaja ehk keltsalind (kokku 4 lindu), randkiur, mägi-kanepilind, sarviklõoke, kaelusrästas (koos Läänemaa retkega lõpuks nähtud 6 isendit), roherähn (2 lindu erinevates kohtades), mudanepp. Edukatest bongamistest jäävad meelde Kablis leitud euroopa kaelustäks ja Matsalu rahvuspargis peatunud väike-laukhaned. Kõvematest raridest õnnestus endal kahes kohas mustkael-pütt leida: 1 Audru poldril ja 2 Sutlepa merel. Spondede nimekirjas on mul lõpuks ka punanokk-vart, keda nägime Valguta poldril. Punanoka varasem bongamine Haapsalus ei õnnestunud. Hea, et selle raske liigi ikka kirja sain. Põnevamatest nn kohustuslikest liikidest sain aprillis kirja veel lammitildri, kuldhänilase, rohunepi, vaenukäo ja must-harksaba.

Aga, mitmed põnevad liigid jäid ka nägemata. Sõrve säärel aprilli lõpus leitud kõnnuõgija ja halltsiitsitaja bongamiseni ma ei jõudnudki. Tegelikult ei olnudki need linnud bongatavad, kadusid õige kiiresti. Aprillis nähti mitmel pool stepi-loorkulle, ka need linnud olid rändel ja bongamise varianti polnud. Loodetavasti õnnestub stepi-loorkull millalgi ikka ka endal üles leida. Pärnumaal Orikülas nähtud sinisaba läksin küll bongama, aga jäin selgelt hiljaks. Kuninghahka nähti meil aprillis vaid korra Harjumaal Rohuneemel rändel ja tedagi polnud võimalik bongata. Saaremaal Toomalõukal vaadeldi kuu alguses ühte tundrakauri, kelle pärast Saaremaale kihutama ei hakanud, sest loodetavasti õnnestub neid mai keskel parimal rändeajal Ristna ninal või Põõsaspea neemel niigi näha.