looduskalender.ee

 

Hommikul sai Matsalu lahe lõunakalda parimad linnuaugud üle vaadatud, aga kedagi erilist silma ei hakanud. Nüüd olin valiku ees, kas suunduda põhja Haapsalu piirkonda või minna üle mere Saaremaale? Otsustasin teise variandi kasuks, vaja ju Lääne-Saaremaa „rarikadastikud” läbi raputada. Kui olin juba Kuressaarde jõudnud, tuli info, et eile olla Mulgimaal Karksis pelikani nähtud. Saadetud piltidel oli tõesti pelikan, täpsemalt siis roosapelikan ja lind istus toonekure pesas! No, mida ta seal tegi? Helistasin linnu leidjale ja selgus, et pelikan oli kogu päeva kuni õhtuni välja samas kohas ringi liikunud. Täna hommikul polevat teda enam nähtud, aga polevat ka otsitud. Selle peale keerasin otsa ringi ja asusin Karksi poole teele. Koheselt asuti kohapeal ka lindu otsima, esialgu üritati lähiümbruse veekogud üle vaadata. Tegelikult olin juba eile õhtul Karksist läbi sõitnud, aga siis ei teadnud ma linnust veel midagi. Kui oleksin siis pelikani toonekure pesas näinud, siis oleksin seda vaatepilti küll pigem liiga pikaks veninud volbriöö tagajärjeks pidanud.

 

Roosapelikan (02.05.2012, Karksi lähistel)

 

Tee peal tuli mitmetele meediaväljaannetele pelikani kohta selgitusi jagada, lisaks küsisid ka paljud linnuvaatlejad pidevalt lisainfot. Põnev leid ju, viimati nähti roosapelikani Eestis 1963. aastal. Mitte ühelgi praeguse põlvkonna linnuvaatlejal seda liiki seega Eesti nimekirjas ei ole. Tee peal oli aega ka mõtelda, et kust seda lindu üldse otsida tasub? Lisaks kaladele peaks pelikan sööma kõike, kellest jõud üle käib ja kelle alla suudab neelata. Veebist võib leida mitmeid videolõike, kus pelikan mõne pardi või tuvi alla kugistab. Euroopa liike pole ma näinud, aga näiteks Austraalias olid pelikanid kajakate kombel hoopis prügimägedel toitumas. Karksis võis ta toonekure pesas ju ka ehk munavargil olla? Kui hakkasin lõpuks Karksile lähenema, siis selleks ajaks tekkis mõte, et ehk on lind hoopis kusagil niidul või põllul koos toonekurgedega konni püüdmas? Pisut enne Karksit märkasin puude vahelt vilksamisi kaugel küntud põllul toonekurgesid. Otsustasin igaks juhuks asja uurima minna ja suureks üllatuseks konutaski samal põllul ka otsitud pelikan.

Pelikan eriti julge ei olnud, rõngaid jalas ei märganud, ehk on tõesti looduslikul teel siia eksinud (02.05.2012, Karksi lähistel)

 

Tegemist peaks olema noore linnuga (2. kalendriaasta) ja ilmselt on see sama lind, keda kuu tagasi nähti Lätis. Lind eriti julge ei olnud, lähemale minnes lendas pisut eemale. Ka rõngaid jalas ei näinud. Kõik see viitab sellele, et lind on ehk ikka looduslikult meile sattunud, s.t. pole kusagilt linnuaiast plehku pannud. Uue leiukoha info läks Rariliini kaudu kohe laiali ja enne pimedat jõudis õige mitu bongarit ka linnu ära näha. Isegi Haapsalust jõuti veel kohale. Homme peaks Tallinna ja Soome seltskonnad Karksisse jõudma.

 

Lisaks roosapelikanile sain täna oma aastanimekirja siiski veel ühe liigi – teel kusagil Tihemetsa kandis metsapeatust tehes laulis auto kõrval mustpea-põõsalind. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 208 linnuliiki.