Fotod: Arne Ader
Kaelus-turteltuvid.
9. mai
Kuna hommikune ilm Põõsaspea neemel rände vaatlemist ei soosinud, siis sain üle mitme aja vähe korralikumalt magada ja retkele suundusin alles päraslõunal. Sai Haapsalu ümbruse linnuaugud üle vaadatud, aga kedagi erilist silma ei hakanud. Aastanimekirja lisandus siiski 2 uut liiki, Rõudes tegid häält
kaelus-turteltuvi ja
käosulane. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd
227 linnuliiki.
Mustvaeraste rändeparv. Puhtu.
10. mai
Hommikul olime juba kell 5 Ristna ninal
staiamas. Selgus, et olime veidi liiga innukad olnud. Kuna ilm oli pilves, siis oli veel lihtsalt liiga pime. Aga kella 6 paiku hakkas juba aktiivsem liikumine pihta ja mõne tunni jooksul rändas ümber Ristna nina põhja poole tuhandeid
mustvaeraid ja
aule, lisaks vähemal määral ka muid veelinde. Põnevamatest elukatest hakkas Ristna ninal hommikul silma 6
söödikänni, 7
krüüslit, 6
alki ja 3
lõunatirku. Lõunatirk on ka minu aastanimekirja uus liik.
Päevasel ajal sai veidi Kõpu poolsaarel ringi hulgutud. Mitmel pool võis rändelt maha sadanud põõsalinde, täkse ja kärbsenäppe näha. Kõpu küla vahelt saingi aastanimekirja uueks liigiks
hall-kärbsenäpi.
Pärastlõunal oli taas kavas Ristna ninal staiata, aga kogu poolsaart kattis paks udu ning vaatlemisest ei tulnud esialgu midagi välja. Aga täpselt kell 18 udu hajus ja kohe läks merel kõva möll lahti. Mõne tunni jooksul võis rändel näha kümneid tuhandeid veelinde. Kõige arvukamateks liikideks olid
mustvaeras ja
aul, keda rändas hommiku ja õhtu jooksul kokku vastavalt 68000 ja 14600 isendit. Oma aastanimekirja uueks liigiks sain õhtul Ristna ninal
vöötsaba-vigle, kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd
230 linnuliiki.
Aulide rändeparv. Puhtu.