looduskalender.ee

 

Põdravasikas

 

 

Tänavu sündinud põdravasikaid on meie metsades maikuu algusest juba nähtud. Põdralehm peletab talvel temaga seltsinud eelmise aasta järelkasvu enne poegimist eemale. Aastased noorloomad peavad nüüd ise hakkama saama. Kevad ja varasuvi ongi selline aeg, kus kogenematud põdrad inimasustustesse satuvad. Otsitakse omale sobivat territooriumi, ületatakse sõiduteid, vahel tiheda liikluse tõttu ei pääse loomad enam tuttavasse metsa tagasi, kaotavad orientatsiooni, nõnda võib kõiksugu segadusi-pahandusi sündida...

 

Noortel paari aasta vanustel põdralehmadel on tihemini üks vasikas, vanuse kasvades võib vasikaid sündida üks-kaks ja väga harva kolm. Vastsündinute kaal kõigub kuue kilo ja puuda vahel.

Nad on helepruuni karvaga ja tragid. Emapiimale lisaks hakatakse ka kohe rohtu näksima.

 

Kui Te juhuslikult looduses põdravasikat trehvate on hää taanduda. Emasloom jätab „beebi“ sageli puhkama ja käib teda imetamas, enne kui vasikas on sedavõrd teokas, et emaga kaasas käia. Nii, et üksikut vasikat ei maksaks orvuks või hüljatuks pidada. Suured loomad teavad oma territooriumi hästi ja muidugi seal valitsevaid ohte ning vaenlaseid.

 

Venemaal on aastakümneid olnud põdrafarme ja seega on uuritud põdrapiima toiteväärtusi: mais-juunis on piima rasvaprotsent 8-13 ning valgusisaldus 12-16%. Piimapakilt saab numbreid võrrelda.

 

Vasikas tarbib olenevalt vanusest kuni paar liitrit piima päevas ning imetatakse neid sügiseni välja. Hilissügiseks kaaluvad vasikad juba kõvasti üle saja kilo.