looduskalender.ee

 

Põõsaspea neem

 

Mai on parim linnuvaatlemise kuu ja seetõttu sai lausa puhkus võetud, et võimalikult palju ikka retkedel olla saaks. Mais rändavad meilt läbi arktilistel aladel pesitsevad veelinnud ja kahlajad, kohale saabuvad ka kõige viimased rändlinnud ning mai on ka parim eksikülaliste leidmise aeg. Olin päris pikalt Hiiumaal Ristnas, lisaks ka Läänemaal Põõsaspea neemel ja Virtsus ning Lääne-Saaremaal rännet jälgimas. Lisaks sai mitmeid bongamisretki tehtud ja natuke jäi aega ka Kagu-Eesti üleujutatud poldrite külastamiseks. Aastanimekirja lisandus mais 54 liiki, kokku on minu 2012.a nimekirjas mai lõpu seisuga 260 linnuliiki. Kuna varasemate aastatega võrdlemise võimalusi ei ole, siis ei oska arvata, kas see nüüd just erakordne tulemus on. Ise ma tegelikult mai lõpuks sellist tulemust veel ei oodanud.

 

Õhtu Virtsus

 

Oma aastanimekirja sain mais päris mitu kõvemat rari. Varem polnud ma Eestis näinud roosapelikani, keda bongasin 2. mail Valgamaal Karksi lähistel ning väikehüüpi, kellele sain Pärnumaal Pikla tiikidel 26. mail alles kolmandal katsel pihta. Eestis kohatud liikide nimekirjas on mul nüüd 310 linnuliiki. Kõvematest liikidest õnnestus ära näha veel mustjalg-tüll (bongatud 5. mail Kihnu saarel), valgesilm-vart (bongatud 25. mail Tartumaal Aardla poldril), kaelus-kärbsenäpp (nähtud 4. mail Saaremaal Kuressaares ja 13. mail Hiiumaal Pallil), kuninghahk (16. mail Hiiumaal Ristnas) ja tundrakaur (18. mail Läänemaal Virtsus). “Kohustuslikest” pisiraridest lisandusid mais minu liiginimekirja näiteks põldvutt, suur-konnakotkas, punajalg-pistrik, väikehuik, valgetiib-viires, lõunatirk, kaelus-turteltuvi, nõmmekiur ja tundrakiur.

Olen sel aastal peaaegu kõik tavalisemad liigid juba kirja saanud. “Kindlatest” liikidest on nägemata veel must-toonekurg (pole talle veel otsa sattunud), leeterüdi (sügisrändel näen kindlasti), sooräts (on õnnestunud liigist kuidagi mööda minna, tean paari territooriumi, mida lähiajal kontrollin) ja väike-käosulane (Setomaa retke teen tavaliselt juuni keskel).

Mais nähti suuremal hulgal igasuguseid rarisid, kellele ma ise kahjuks pihta ei saanud. Näiteks hallkibu on sel kevadel Eestis juba 4 korda leitud, üritasin teda isegi Muhu saarel bongata, aga liik on mul jätkuvalt nägemata. Saaremaal Sõrve säärel vaadeldi kahte kiripugu-rüdi, aga linnud kadusid enne, kui esimesed bongarid kohale jõudsid. Sel aastal on vähemalt 3 korda koldjalg-hõbekajakat nähtud, aga needki pole bongatavad olnud. Seda raskesti määratavat liiki ei ole ma üldse kusagil näinud, laifer tuleb vast sügisel, kui see kajakas on kergemini määratav ja neid on meil rohkem ringi liikumas. Laisaba-änni nähti mais 2 korda, aga rändel möödalendavad linnud ei ole kahjuks bongatavad. Röövlindudest on mul endiselt puudu stepi-loorkull, keda on sel kevadel Eestis rekordiliselt palju nähtud. Loodan sellele elukale suve jooksul või siis hiljemalt sügisrändel ikka pihta saada. Nähtud on ka mitut puna-harksaba, aga info nende leidude kohta liikus nii aeglaselt, et linnud polnud bongatavad. Madukotkast on meil sel kevadel 3 korda nähtud, aga needki linnud polnud bongatavad. Värvulistest on meil mais kohatud näiteks roostepääsukest (Kablis rändel nähtud lind ei olnud bongatav), mustlauk-õgijat (Valguta poldril nähtud lind kadus enne, kui bongarid kohale jõudsid) ja halltsiitsitajat (ükski neljast rändel olnud linnust polnud bongatav).

Mais kogunes mul vaatlustunde 278 (alates aasta algusest kokku 922), sõidukilomeetreid oli mais endiselt liiga palju (õnneks siiski aprillist vähem), ehk siis 6226 (alates aasta algusest 24829) ja jalgsi retkekilomeetreid oli mais 153 (alates aasta algusest 555). Sõidukilomeetreid oleks ilmselt isegi kuni paar tuhat vähem tulnud, kui oleks mõnel juhul info kiiremini kätte saanud või kui poleks valemääranguid kontrollima pidanud. Paar väga pikka sõitu võtsin just kahtlase teate kontrollimiseks ette. Olen oma vaatlused ikka e-Elurikkuse andmebaasi sisestanud ja sealselt kaardilt on näha, kus mais retkedel käinud olen (vt avaneva lehe all servas).

 

Lindude rände vaatlus Virtsus