Fotod: Arne Ader
Mängivad randtiirud mererannas
Punase noka ja jalgadega tiire pesitseb meil kaks liiki. Mererannikul hauduvad hetkel randtiirud: nende jalad tunduvad vaadates proportsionaalselt eriti lühikesed, aga sisevetel elutsevad jõgitiirud ning nendel on proportsioonidega kõik korras. Kui kohtame mõne teise noka või jalavärvusega tiiru sarnast isendit, tuleks kasutada linnumäärajat, siis on tegu meil harvaesineva liigiga.
Randtiirude pesitsuskolooniad on väikesed ja munad pesades. Täiskurnas ikka kaks-kolm muna, haudevältus kestab pea kolm nädalat. Kui kõik hästi läheb hakkavad pojad augustis lendama. Uut põlvkonda toidavad vanemad alul veepinna kohal lendavate õhuputukatega, näiteks kiilidega, veidi hiljem lisanduvad väikesed kalad see ongi tiirude põhitoidus. Pesa on tavaliselt avamaastikul või madalas veest väljaulatuval kivil. Selle lähedusse sattunud inimesi ründavad randtiirud raevukalt. Mõistlik oleks kärmelt lahkuda. Naabruskonnas pesitsevate lindudega suheldakse seevastu päris rahulikult.
Randtiirude talvitusalad ulatuvad Lõuna-Aafrikani ning Antarktise mandri rannikuni. Pesitsusalad omakorda polaaraladeni välja. Usutavalt on tegu maailma pikimate pesitsusrände sooritajatega. Uurijad on ühe isendi rändepikkuseks mõõtnud seitseteist tuhat kilomeetrit.
Jõgitiir